Šveitsi Lausanne’i Tenoloogiainstituudi (Swiss Federal Institute of Technology in Lausanne) teadlased valmistasid välkmälu prototüübi, millesse kombineeriti nii molübdeniid (molübdeen disulfaat MoS2) kui grafeen. Esialgne katsemälu on väike, painduv, hea tööjõudluse ning madala energiatarbega.
Molübdeniid on looduses küllaldaselt leiduv mineraal. Varem on sellest tehtud eelkõige transistore. Välkmälu valmimine on seega selge samm põhjalikemate rakenduste suunas.
Nii grafeenil kui molübdeniidil on head elektrijuhtivusomadused. Molübdeniidil, keemiliselt MoS2, on pooljuhttehnoloogiaks sobiv võrdhõiveline tsoonstruktuur (direct bandgap): selle juhtivus- ja valentstsooni elektronidel on sama impulss. Molübdeenist transistor lülitub seetõttu kiirelt ning vähese energiakuluga.
Välkmälugi on energiasäästlik, sest sellesse salvestatud andmed säiluvad ka pärast elektriskeemist välja lülitamist. Välkmälu kasutatakse näiteks kaamerates, telefonides, sülearvutites, printerites ning USB seadmetes.
Räniseadmed on küll kiired, ent molübdeniidi või grafeeni põhjal tehtud seadmed on teoorias veelgi kiiremad. Varem pole mõlemat materjali ühte masinasse kombineeritud. Lausanne’i Nanotehnika- ja elektroonika labori teadlaste käte- ja mõttetöö viljad avalikustati ajakirjas ACS nano. Sama töörühm valmistas ka esimese molübdeeniidkiibi.
„Prototüüpmälu talletab ühe biti andmeid, täpselt nagu harjumuspärane mäluseadegi. Molübdeen on ränist õhem ning seetõttu laengute liikumisele tundlikum, seetõttu saab sellest valmistada efektiivsemaid mäluseadmeid,“ seletas töö autor Andras Kis.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply