• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Leiti vihjed elu olemasolust Saturni kuul

6.06.2010 by Stiina Kristal

Hiljuti leidis kosmosesond Cassini kaks potentsiaalset vihjet elu olemasoluks Saturni kuul Titanil. Siiski peavad teadlased võimalikuks, et nende vihjete taga võivad olla ka mittebioloogilised keemilised reaktsioonid.

Titanil on liiga külm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanijärvedes võib elutseda eksootilisi eluvorme.

Metaan- ja etaanjärved Titanil. Pilt: NASA

2005. aastal sooritasid Chris McKay NASA Ames’i Uurimiskeskusest ning Heather R. Smith Rahvusvahelisest Kosmoseülikoolist Prantsusmaal arvutused, mille kohaselt suudaksid seesugused mikroobid hädavaevalt ära elada, hingates sisse gaasilist vesinikku ning süües orgaanilisi atsetüleeni molekule, protsessi tagajärjel tekiks metaan.

Selle tulemusena tekiks Titanil atsetüleeni puudus ning vesiniku ammendumine kuu pinna läheduses, kus mikroobid elavad.

Nüüd on kosmosesond Cassini mõõtmised neid ennustusi kinnitanud, vihjates elu olemasolu võimalikkusele Titanil.

Vesinikunälg

Nähtavat ning Infrapunast Valgust Kaardistava Spektromeetri(Visual and Infrared Mapping Spectrometer, VIMS) abil tehtud mõõtmised Titani pinnast ei näita mingit märki atsetüleeni olemasolust, kuigi ultravioletsed kiired Päikeselt peaksid selle tootmist kuu tihedas atmosfääris pidevalt töös hoidma.

Cassini mõõtmised näitavad ka, et vesinik Titani pinna lähedusest haihtub pidevalt.

Süsivesiniku järvedes Titaanil võib leiduda eksootilisi eluvorme. Pilt: NASA

Kosmosesondi Ioonide ja Neutraalse Massi Spektromeetri(Ion and Neutral Mass Spectrometer) ning Infrapuna Spektromeeteri(Composite Infrared Spectrometer) andmed paljastasid, et UV-kiirguse poolt indutseeritud atmosfääri keemilistes reaktsioonides tekkinud vesinik ‘voolab’ nii ära kosmosesse kui ka alla, kuu pinna poole.

Kuna vesinikku kuu pinnale ei kogune, paistab nagu miski tarbiks seda. Tulemused paljastavad ,,väga ebatavalise ning praegu seletamata keemilise protsessi,” sõnas McKay. ,,See pole küll kinnitus elu olemasolust, kuid siiski väga huvitav.”

Liialt aeglane

Siiski on võimalik, et vesinik moodustab Titani pinnale süsinikuga molekule tekitades metaani. Ent Titani atmosfääri madala temperatuuri tõttu toimuksid seesugused reaktsioonid liiga aeglaselt, et sellega põhjendada vesiniku haihtumist.

Samuti on võimalik, et mittebioloogilised keemilised reaktsioonid muudavad atsetüleeni benseeniks – süsivesinikuks, mis vastavalt VIMS-i mõõtmistele ka Titani pinnal eksisteerib. Aga ka sel juhul oleks reaktsioonide toimumise piisavaks kiiruseks tarvis katalüsaatorit, vastasel juhul atsetüleeni puudust selle süüks panna ei saa.

,,Teaduslik konservatism ütleb, et bioloogiline seletus oleks viimane, enne tuleb kõrvaldada kõik mittebioloogilised seletused,” lausus Mark Allen NASA Jet Propulsion’i Laboratooriumist Californias. ,,Kõikvõimalike mittebioloogiliste seletuste kõrvaldamiseks on meil veel palju vaeva vaja näha.”

Clark’i töörühma liige Jonathan Lunine nõustub, ent lisab, et ilma järgnevate missioonideta Titanile ei pruugi olla võimalik bioloogiliste ja mittebioloogiliste seletuste vahel vahet teha. ,,Ainus viis kindlalt teada saada on hoida reaalselt käes elusorganismi ning näidata, et see elab,” selgitas ta.

Allikas

Teadusartikkel “Molecular hydrogen in Titan’s atmosphere: Implications of the measured tropospheric and thermospheric mole fractions“

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Maavälise elu otsingud

Comments

  1. Jaan-Juhan Oidermaa says

    7.06.2010 at 10:02 am

    jah…kirjutatakse – topeltoimetamine.
    Aitäh!

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in