Pärast 40 aastat tagasi astronautide poolt Kuult toodud kivi taasuurimist leidsid teadlased jälgi grafiidi olemasolust Kuul. Teadlased leidsid Apollo 17 meeskonna poolt Mare Serenitatisest ehk Vaikuse Merest 1972. aastal toodud kivist ligi 70 väikest grafiitnõelakest. Grafiit pärineb ilmselt 3,8 miljardit aastat tagasi toimunud meteoriidipõrkest Kuul, ütlesid teadlased.
Uus uurimus võib heita valgust kosmilistele protsessidele, mis aegade jooksul Kuud ning meie planeetigi mõjutanud on, kirjutab space.com.
,,Avastasime grafiidi täiesti juhuslikult,” sõnas teadlane Andrew Steele, Washingtoni Carnegie Instituudi astrobioloog.
Konkreetne kivim on vaid väike tükk hulgast kivimitest mis asteroidi põrkumisel Kuul tekkisid. Teadlased on välja pakkunud, et grafiit pärineb otseselt Kuule kukkunud objektist või moodustus süsinikurikaste gaaside kondensatsioonil põrke ajal.
Kuigi ka varasemad kuukivide uurimused on näidanud süsinikku sisaldavate mineraalide olemasolu, on see uurimus esimene kord, mil kivimilt on avastatud vaid süsinikust koosnev mineraal. Eelnevate uurimuste põhjal on arvatud, et süsinik sattus Kuule tänu Päikesetuulele.
Kuult pärinev grafiit tekkis nn. hilise suure pommitamise perioodil, mil Kuu, Maa ning ka enamik teisi Päikesesüsteemi kehi osalesid massiivsetes kosmilistes kokkupõrgetes. Kuna sellest perioodist pärinevad kraatrid on Maal hävinenud, võib Kuult leitud grafiit anda tähtsaid vihjeid selle erilise ajastu kohta.
Fakt, et süsiniku selline vorm Kuul säilinud on viitab võimalusele, et seal võib leiduda ka iidsetest kosmilistest kokkupõrgetest pärinevaid süsinikurikkaid orgaanilisi molekule – samu ühendeid, mis saabusid Maale, kui elu oli alles tekkejärgus.
,,Kuigi sellised orgaanilisi molekule nagu aminohapped on Kuult toodud näidistes ka varem täheldatud, on enamik neist pandud saastatuse arvele,” selgitas Steele.
,,Apollo missioonidelt toodud kivimite taasuurimine võib anda palju olulist inofrmatsiooni orgaaniliste ainete kohta, mis meteoriitide abil elu algusjärgu ajal Maale sattusid,” lisas ta.
Artikkel ilmus ajakirja Science 2. juuli väljaandes.
