• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Põgenevate kivide mõistatus lahendatud?

7.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

California ja Nevada kuivanud järvede põhjas vedelevate kivide taga on tihti pikad vaod, mis algavad kivi juurest ja võivad ulatuda kümneid meetreid üle kõvaks kuivanud kõrbepinnase. Kivid ise kaaluvad kuni 300 kilo. Mis neid jälgi tekitab? Kas kivid üritavad Las Vegase kasiinodesse murda? Või käib mõni veidrik neid lükkamas? Igal juhul peab jälgede tekitamine keeruline olema, sest hõõrdumine kivide ja kõrbepinna vahel on suur.

sliding-rock-2

Kes liigutas? Pilt: geology.com

Jälgede tekkimist on üritanud seletada paljud teooriad. Üks neist põhineb harvaesineval vihmavee külmumisel. Õhukeses jääkihis kinni olevad kivid liiguvad edasi tuuleiilide toel ning kraabivad kõrbepinda, selleks peab aga tuul olema piisavalt tugev, et kive ja jääkihti liigutada.

Teine teooria pakkus välja, et jäljed tekivad, kui tuul liigutab kive mõne kõrbepiirkonna jaoks haruldase vihmahoo ajal. Kuna vesi toimib määrdeainena, saab tormituul kivi edasi libistada või rullida ning kivi jätab jälje. Hõõrdejõud on vähim siis, kui vesi tekitab endiselt tahkele pinnasele õhukese mudakihi. Tuuleiil võib siis kivi liikuma panna ning kui see juba liigub, ei ole enam vaja nii suurt jõudu rakendada.

4932_TOPtracks

Ja neid on palju …

Hiljutises uurimuses on see küsimus lõpuks lahendati. Selgus,et kivide liikumiseks kuivanud järvepõhjal on vaja üsna konkreetseid olusid. Kõigepealt peab järvepõhjale sadama veekiht, mis on piisavalt paks, et vesi külma käes põhjani ära ei külmuks, aga samas piisavalt õhuke, et kivid ei oleks tervenisti vee all. Kui öösel temperatuur langeb, siis tekib veepinnale jääkiht. See kiht peab olema piisavalt õhuke, et see saaks vabalt liikuda, aga samas ka piisavalt paks, et koos püsida. Seejärel päikesepaistelisel hommikul jää hakkab sulama ning murdub tükkideks. Järve keskel olnud jää sulab esimesena ja tekkinud vesi voolab kallaste poole. Jääplaate võib liigutada ka kerge tuul, sest neil on väga suur pindala ja seega on tuulel neile suur mõju. Jääplaadid võivad olla kuni 100 m läbimõõduga, seega on nad olenemata väikesest paksusest ka üsna massiivsed. Kui sellise veevoolude ja tuule mõjul liikuva suure jääplaadi teele jääb ette kivi, siis see lükatakse kaasa. Libisemist lihtsustab mudane järvepõhi, kus on hõõrdumine väiksem kui kuival pinnal. Liikuvad kivid jätavad mudasesse järvepõhja vaod, mida on võimalik hiljem näha.

Kivide liikumist sellisel moel on ka otseselt jälgitud. Jääplaadid lükkavad kive kaasa väga aeglaselt, umbes kiirusega paar meetrit minutis.

http://www.iflscience.com/environment/mystery-death-valleys-sliding-rocks-solved

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Teadusuudised

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in