• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Üliõhukesed läätsed suudavad nüüd tekitada ka värvilisi kujutisi

26.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Optilisi läätsesid me oleme kõik näinud. Fotoaparaadi objektiivis on nad suheliselt suured, mobiiltelefonides palju väiksemad. Juba mõnda aega on olemas ka üliõhukesed läätsed paksusega vaid mõned mikromeetrid (nimetagem neid tasaläätsedeks), mida on võimalik kasutada eriti miniatuursetes seadmetes. Seni jäid sellised läätsed hätta värvilise valgusega. Nüüd on suudetud valmistada tasaläätsed, mis suudavad koondada erineva lainepikkusega valgust samale kaugusele.

laatsed

Tavaline lääts ja akromaat.

Kromaatiline aberratsioon on nähtus, mis esineb ka tavaliste läätsede puhul – kuna erinevatele lainepikkustele on läätse materjali murdumisnäitaja erinev, koonduvad erineva lainepikkusega valguskiired ka erinevatele kaugustele läätsest (vt juuresolevat pilti). Kromaatilist aberratsiooni saab oluliselt vähendada, kui kasutada mitmest läätsest koosnevaid objektiive. Kui valida läätsede kumerusraadiused ja materjal õigesti, on võimalik saavutada olukord, kus kaks või kolm lainepikkust koonduvad objektiivist samale kaugusele (fokaaltasandile). Kolme lainepikkuse fokaaltasandit ühildavaid läätsede süsteeme nimetatakse akromaatideks.

Tasaläätsed töötavad hoopis teisel põhimõttel, kui tavapärased läätsed. Tasaläätse moodustavad klaasalusele kantud räniantennid (vt teine pilt). Selliseid struktuure oleme me ka koolifüüsikas kohanud, neid nimetatakse difraktsioonivõredeks. Tasaläätsede struktuur on loomulikult keerulisem, aga sarnaselt difraktsioonivõredele sõltuvad nende omadused üldjuhul tugevalt valguse lainepikkusest. Järelikult tekivad nende abil kujutise tekitamisel sarnased probleemid, kui tavalise läätse korral. Seni ei suudetud tasaläätsede kromaatilist aberratsiooni kuidagi elimineerida.

lamelaats

Vasakul pildil on külgvaade tasaläätsest. Paremal pool näeme eksperimendi tulemusi, kus tasaläätselt lähtuv eri värvi valgus koondub samal kaugusel tasaläätsest.

Nüüd annavad ajakirjas Science ilmunud tulemused lootust, et siin on toimunud läbimurre – Francesco Aieta, Mikhail A. Kats, Patrice Genevet ja Federico Capasso on leidnud meetodi akromaatiliste tasaläätsede konstrueerimiseks. Juuresolevalt pildilt on näha, et erineva värviga valgus tõepoolest koondub ühele ja samale tasandile. Järelikult on selliste tasaläätsedega võimalik ka värvilisi kujutisi tekitada.

Uurijad loodavad, et see tulemus avab tasaläätsedele tee rakendustesse.

 

 

Allikad:

phys.org

www.sciencemag.org

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in