Muljeid Strasbourgist

Käib juba 5. päev Prantsusmaal, ehkki tundub, et see oli alles eile, kui läksin Tallinnast Estonian Airi lennuki peale. Aeg on läinud linnu tiivul, kogu aeg on midagi uut õppida ja avastada. Olen tõusmas pärismaalase staatusest ja kohanen siinse eluga.

Teisipäeval külastasin esimest korda enda uut kooli. Käisin üliõpilaste vastuvõtuga tegelevas kontoris. Sõbralik noor daam, Marie Fernbach, ulatas mulle kausta täis kasulikku informatsiooni: Strasbourgi kaart, ülikooli söögikohtade nimekiri jms. Tervikuna jättis ISU väga hea mulje: avarad ruumid, rahulik töine õhkkond, fuajeed ja koridorid sisustatud kosmoseteemaliste piltide ja kanderakettide mudelitega.

Kolmapäeval sain esimese professionaalse kirja. ISU annab teada, et järgmisel nädalal toimuvad käesoleva õppeaasta lõputööde kaitsmised. Lähen neid kindlasti kuulama, et saada selgem pilt ees ootavast internatuurist. Esitlused on väga teemakohased: “Väikeste satelliitide ehitus ja orbiidile läkitamine majanduslikust aspektist”, “Kosmoseprogrammi juurutamine areneva majanduse tingimustes Nigeeria näitel” jpt.

Enamus ajast on seni kulunud logistika probleemide lahendamisele. Esimese asjana tuli leida majutus õppeaastaks, sest ISU-l kahjuks enda ühiselamut pole. Korteri leidmine sujus tegelikult hästi. Tänu tublile eeltööle kodus interneti abiga olid mul võimalikud variandid juba varakult valmis vaadatud ning teisipäeva õhtul võisin enda tuppa ühes Illkirch-Graffenstadeni majas (pildil) sisse kolida. Ülikooli on siit jalgsi ainult 20 min tee, jalgrattaga alla 10 min.

Elamist valides kallutas otsuse lõplikult praeguse kasuks interneti olemasolu – see on võrratult kiirendanud ja lihtsustanud siinset asjaajamist. Peamisteks tööriistadeks on lisaks tavapärastele Mozilla Fire- ja Thunderbirdile Skype ja Google Earth. Strasbourgi kaart on täis pikitud eluks vajalike objektide asukohtadega.  Skypega olen teinud koju summaarselt juba üle 5 tunni kõnesid. Võimalus perekonnaga vahetult suhelda leevendab tunduvalt koduigatsust. Praktilisest vaate nurgast on alati võimalik kokku arvutada palju see tavatelefoniga rääkides maksma oleks läinud ning siis rahulolevalt käsi hõõruda hea meelest säästetud raha üle.

Neljapäeval käisin Strasbourgi kesklinnas jalgratast ostmas. 130 EUR – tõeline Säästumarketi pill. Lubatakse siiski 1 aastast garantiid, loodan, et ta mind õpingute ajal korralikult teenib. Jalgratta juurde veel porilauad märja ilma puhuks (talv kujutab siin lakkamatud vihmast sügist) ning kiiver ja rattalukk. Viimaste pealt kokku ei hoidnud – turvalisus on oluline. Jalgrattureid on siin väga palju. Peamised märksõnad siinse transpordi kohta võikski olla jalgratas ja tramm. Terve linn ja lähiümbrus on tihedalt jalgrattateedega kaetud. Kohati lõpevad küll jalgrattateed kummalistes kohtades ära (eriti kesk- ja vanalinnas), siis tuleb Lõuna-Euroopa liikluskultuuri moodi koostöös kaasliiklejatega turvaline trajektoor leida. Kokkuvõttes on jalgratturi tingimused siiski suurepärased, nii trenni tegemiseks kui ka igapäevaseks liiklemiseks.

Ollesin siin nädalapäevad ringi vaadanud pean nentima, et jutt globaliseeruvast maailmast on täiesti õige. Siin vaataks nagu tulevikku – sinna kuhu me läheme. See, mis siin on juba ammu olnud on meile alles hiljuti jõudnud või veel jõudmata. Samasugused suured kaubanduskeskused, identsed autoteenindused ja pangakontorid, meie Säästumarketi Saksa analoogid jne. Ühest küljest lihtne ja kodune tunne, teisest küljest geograafilis-kultuurilise isikupära kadumine. Olulisim erinevus võrreldes Eestiga ongi ehk see, et kui meil kõike alles rajatakse, siis siin on see juba valmis. Inimesed on rahulikud, aeglased, võib öelda, et isegi laisad. Kõige enam häiribki ehk loorberitel puhkamise meeleolu – selleks, et keegi ennast siin liigutama hakkaks tuleb palju raha maksta.

Teisalt on Eestil Lääne-Euroopalt palju õppida. Transport on siin eeskujulikult korraldatud – sage ja kiire trammiühendus üle kogu linna, jalgarattaga sõitmine on loomulik mitte vaesuse tunnusmärk. Pole Tallinnale tavalisi autoummikuid (üks inimene suures maasturis – raiskamine!!).

Nii palju elust-olust Prantsusmaal, järgmine kord juba spetsiifilisemalt kosmose teemadel.