• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

ExoMarsi seadmed välja valitud

4.08.2010 by Stiina Kristal

Kas Marsil on elu? Sellele küsimusele võime me vastuse saada tänu viiele teadusaparaadile, mis valiti hiljuti välja 2016. aastal startiva ExoMarsi missiooni jaoks. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ning NASA ühisettevõtmine Exobiology on Mars, lühidalt ExoMars, sisaldab ka vähemalt kahte missiooni planeedi pinnale.

Kunstniku nägemus ExoMars Trace Gas Orbiterist, mis 2016. aastal kosmosesse lennutatakse. Pilt: NASA, ESA

Viis teaduslikku aparaati valiti välja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat infrapunadetektorit, mis hakkavad Marsi atmosfäärist otsima seal väikest konsentratsiooni omavaid molekulaarseid koostisosi, samuti ka tolmu ja veeauru, kirjutab physicsworld.com.

Missiooni planeerivad teadlased on eriti huvitatud Marsi atmosfääris sisalduva metaani kaardistamisest. ,,Metaanisisalduse kaardistamine lubab meil uurida edasi seda kõige huvitavamat küsimust: kas Marss on elav planeet ja kui ei, siis kas on võimalik, et see tulevikus nii on?” seletas David Southwood, ESA teaduse ja robot-eksploratsiooni osakonna juhataja.

Esmakordselt avastati gaasi olemasolu Marsi atmosfääris 2003. aastal ESA Mars Expressi missiooni raames, misjärel NASA teadlased informatsiooni kinnitasid. Marsi metaan on eriti suureks huvipunktiks eksobioloogide jaoks, sest tegelikult peaks metaan päikesekiirguse tõttu hävinema. Suures koguses leiduv metaan võib seega vihjata faktile, et metaani toodavad elusorganismid planeedi pinnal, just nii nagu Maalgi.

ExoMarsi kosmosesõiduk hakkab tiirlema 400 kilomeetri kõrgusel Marsi pinnast ning sellel saab samuti olema kõrgekvaliteedilisi 3D pilte tegev kaamera, mida saab huviäratavate paikade pildistamiseks fokusseerida. Viiendaks instrumendiks on lainurk objektiiviga laial valguslainete skaalas töötav kaamera, mis teeb pilte tervest Marsist ning juhib ülejäänud nelja seadme toimimist.

ExoMarsil on kaaslaseks ka pisike ESA poolt valmistatav maandumisseade, mis planeedi pinnale viiakse. Maandur pidi esialgselt sisaldama vahendeid viimaks läbi geofüüsikalisi ja atmosfäärilisi katseid, kuid rahaprobleemid sundisid ESAt oma plaane ümber mõtlema. Uute plaanide kohaselt on maandur kõigest piiratud seadmete arvuga instrument, mis hakkab edastama informatsiooni maandumise kohta ExoMarsi 2018. aastal aset leidva teise missiooni jaoks.

2018. aasta missiooni eesmärgiks on viia Marsi pinnale kulgursõiduk. Kulguril saab olema puur geoloogiliste proovide võtmiseks, mis 2020ndateks planeeritud järgnevate ESA/NASA missioonide abil loodetavasti ka tagasi Maale jõuavad.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in