• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Osakeste laserkiirendid saavutasid enneolematu võimsuse

15.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Osakeste kiirendite rolli teaduse ja tehnoloogia arengus on raske üle hinnata. Viimatistest arengutest võiks ehk meenutada Higgsi bosoni avastamist. Aga vähemalt sama olulised on sünkrotronkiirguse allikad või vabaelektron-laserid – tänapäevaseid materjaliuuringuid ei ole ilma nende tööriistadeta võimalik ette kujutada.  Viimastel aastatel on tavapäraste osakeste kiirendite kõrval arendatud tehnoloogiat, kus osakesi kiirendab laseri impulss (laser wakefield acceleration). Nüüd on selles vallas saavutatud uusi tulemusi kui  koos kolleegidega LBNL (Lawrence Berkeley National Laboratory) laboratooriumist on suutnud kiirendada kõrge kvaliteediga elektronkiires elektronid vaid mõne sentimeetri jooksul energiani 4.2GeV, mis on sarnane tulemus, kui paljudes suurtes sünkrotronides.

laser

Vasakult: Csaba Toth, Joseph Wallig ja Wim Leemans töötavad 40-teravatise laseriga.

Teaduse arenguks on tarvis järjest võimekamaid tööriistu. Paraku ei saa täna osakesi kiirendavate süsteemide võimsust (ehk siis seda, kui kiiresti kiirendid osakesi kiirendavad) enam oluliselt suurendada, nii et ainus võimalus osakeste lõppkiiruse suurendamiseks on pikemate kiirendite ehitamine. Aga kilomeetrite pikkuseid kiirendeid on liiga kallis ehitada isegi riikide vahelises koostöös.

Mismoodi siis täna osakesi kiirendatakse? Koolifüüsikast teame, et elektriväljas mõjub laetud osakesele jõud, mis on võrdeline elektrivälja tugevusega. Allpool on raadiosageduslikuks resonaatoriks (rf cavity) kutsutava kiirendi põhimõtet selgitav animatsioon. Seda uurides peaks olema arusaadav, kuidas ajas muutuv elektriväli saab laetud osakest aina kiiremini liikuma sundida (põhimõtteliselt niimoodi töötab ka CERN’i kiirendi esimene aste, LINAC2):

http://www.fyysika.ee/wp-content/uploads/2015/03/kiirendi_v3.mp4

Põhimõtteline piirang selliste süsteemide juures on maksimaalne elektrivälja tugevus, mida on võimalik rakendada ilma, et tekiks läbilöök. Piiriks on ca 100 megavolti meetri kohta. Kui kiirendada osakesi laserimpulsiga võib see number olla mitusada gigavolti meetri kohta.

Mis on osakeste laserkiirendi?

Sammhaaval:

  • Elektrivälja abil luuakse gaaslahendustorus plasma, st täielikult ioniseeritud gaas (vt joonis allpool);
  • Laserimpulsside (selles töös 16J energiaga, 40 femtosekundi pikkused, maksimumvõimsusega 0,3 petavatti) elektriväli on elektronidele sama, mis väga kõrge laine lainelaudurile, see lükkab neid edasi;
  • Kuna laserimpulss liigub praktiliselt valguse kiirusel, siis on ka süsteemist väljuvate elektronide kiirus valguse kiirusele lähedane.

Viimaste aastate laserkiirendite areng on saanud võimalikuks tänu lasersüsteemide arengule – uurijatel on kasutada järjest võimsamad ja paremad laserimpulsid. Aga uusimate laserite omamine ei ole loomulikult piisav eeldus läbimurde saavutamiseksl. Võrreldes varasemate eksperimentidega õnnestus Leeman’i töörühmal oluliselt paremini optimeerida kapillaaris toimuvat – saavutati märgatavalt pikem laserimpulsi ja elektronide interaktsiooni aeg, järelikult ka suurem lõppkiirus. Eriti oluline oli sealjuures plasma moodustamine juba enne laserimpulsi saabumist ning plasma parameetrid, mis võimaldaksid laserimpulsil selles moonutusteta ja õige kiirusega liikuda.

Kaugemas perspektiivis on niimoodi võimalik ehitada kiirendeid, mis suudavad kiirendada positrone kuni 2TeV energiani. Lähemas perspektiivis on võimalik röntgenlaserite loomine, mis mahuksid ülikoolide laboritesse. Tänaste selliste süsteemide pikkus on kuni kilomeeter.

On asjakohane mainida, et osakeste kiirendamine laserimpulssidega on tihedalt seotud ka TÜ Füüsika Instituudi füüsikalise optika laboratooriumi uurimistööga. Eesmärgiks on leida mooduseid, kuidas kiirendada laserimpulssidega osakesi ilma plasmakeskkonnata.

Allikas: http://physics.aps.org/articles/v7/125

 

aeb158b6-103b-40ca-b088-80eb901d3f82

 

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in