Ühendkuningriikide, Saksamaa ja Hiina teadlaste töörühm on pannud vee kahe grafeeni lehe vahele ja leidnud, et vesi moodustab seal üsnagi ebaharilikke struktuure. Katsetega loodetakse selgitada vee ebaharilikku käitumist süsiniknanotorudes ja teistes nanostruktuursetes materjalides, mis võib viia paremate filtreerimis- ja destilleerimisseadmete loomiseni.
Ruuduline vesi. Ülemises paremas nurgas on detaili suurendus, all paremas nurgas on näidatud, kui pikk on sellel joonisel 5 nanomeetrit.
Vesi on enamusele meist kõige tavalisem asi maailmas – läbipaistev, lõhnatu, värvitu, maitsetu ja seda võib leida kõikjalt. See on kahe väga tavalise elemendi lihtsaim ühend, me joome seda, peseme sellega, kalastame, ujume, küpsetame … ja ei anna endale peaaegu kunagi aru, et tegelikult on just vesi eriline, unikaalne aine, mitte näiteks kuiv jää. Vee omadusi on uuritud lugematus hulgas teadustöödes ja neid uuritakse aina edasi.
Kahe grafeeni lehe vahele surutud vees tõuseb rõhk gigapaskalite suurusjärku. Sellistel rõhkudel on vesi ka toatemperatuuril tahke, see oli ka varasemalt teada. Aga teadlastele tuli üllatusena, et vesi hakkas kõrgel rõhul ja väga õhukeseks kihiks surutuna moodustama ruudukujulisi kristalle. Teadlastel õnnestus elektronmikroskoobiga ka kogu protsess videona salvestada.
Nii et edaspidi on kõigil õigus ruudukujulisi jääkristalle joonistada – sellised on ka päriselt olemas.
Allikad:
http://phys.org/news/2015-03-snowflakes-square-graphene.html
http://physicsworld.com/cws/article/news/2015/mar/31/graphene-sandwich-squares-away-ice
Leave a Reply