• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Grafeen koos kuusnurkse boornitriidiga võib räni turult välja tõrjuda

20.08.2010 by Stiina Kristal

‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal võib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i Ülikoolis uuritav kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev ühekihiline materjal võib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes.

Elektronmikroskoobi abil saadud pilt vasakul kujutab kuusnurksede boornitriidi aatomite ühekihilist lehekest. Paremal on välja valitud ala h-BN kihi elektrondifraktsiooni pildist. Pilt: Credit Li Song/Rice University.Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist on töötanud välja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus võib saada just see õige lisand, mida grafeenitööstus oodanud on, vahendab sciencedaily.com.

Uurimustöö tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters eelmise nädala veebiväljaandes.

Kuusnurkne boornitriid on isolaatormaterjal. Aasta alguse poole leidsid Ajayani teadlased viisi h-BN’i  ‘saarekeste’ lisamiseks grafeenlehtedesse – unikaalne viis saavutamaks kontrolli lehe elektrooniliste omaduste üle.

Nüüd töötas artikli peaautori Li Song‘i töörühm välja viisi kuidas sadestada vasksubstraadile puhast h-BN’i, mis on tavapärasel kujul valge ning esineb kogumitena, ühe kuni viie aatomkihi paksuselt. Seejärel saab materjali kanda teistele substraatidele.

Töörühm kasutas h-BN kihtide kasvatamiseks 5×5 sentimeetrisele vasksubstraadile keemilise aursadestamise protsessi, temperatuurid ulatusid seejuures kuni 1000 kraadini. Protsessi valmimise järel saab materjalilehed vaselt eemaldada ning erinevatele substraatidele kanda.

H-BN lehekeste tulevikurakendusena näeb Song selle kasutamist väga efektiivse isoleermaterjalina grafeenipõhistes elektroonikaseadmetes, mis aitaks kaasa räni kasutamise välja tõrjumisele praeguselt elektroonikaturult.

Songi sõnul oleks võimalik grafeenile ja h-BN’ile kanda ja mikroskoopilisi mustreid, mille abil oleks kerge valmistada nanoskaalas väljatransistoreid, kvantkondensaatoreid ja biosensoreid. Aatomjõumikroskoopi abil läbi viidud tugevustestid näitasid, et see uus materjal on väga elastne ja peaaegu sama tugev kui grafeen ise. H-BN lehekeste suurust piirab vaid vaskaluse suurus ning materjali kasvatamiseks kasutatav ahi.

Allikas

Teadusartikkel “Large Scale Growth and Characterization of Atomic Hexagonal Boron Nitride Layers“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in