See kosmoseodüsseia sai alguse 9. novembril 2005. Reis Veenusele kestis 153 päeva ning selle aja jooksul läbis sond 400 miljonit kilomeetrit. Selleks, et uurimissond planeedi orbiidile jääks, vähendati ta kiirust 29 000 km/h-lt 25 000 km/h -ni ning järgmised neli nädalat manööverdab sond ümber planeedi eesmärgiga saavutada 24h pikkune polaarorbiit (tiirleb ringiratast üle pooluste) 66 000 kuni 250 km kõrgusel. Siis teeb Venus-Express seal vähemalt kaks Veenuse päeva (üks Veenuse päev on 486 Maa päeva) mõõtmisi saamaks uusi andmeid sinise planeedi kohta.
 |
| Kunstniku nägemus sondist orbiidil |
Juba varasematest Veenuse missioonidest ja ka vaatlustest Maalt teame, et Veenust ümbritseb paks atmosfäär, kus esineb nii ekstreemseid temperatuure kui ka rõhkusid. See paks "pilvekiht" planeedi kohal põhjustab planeedi pinnal ülisuurt kasvuhooneefekti, kuna ta on "super-pöörlevas" olekus ja teeb planeedile ringi peale 4 päevaga. Just selle fenomeni ja paljude teiste lahtiseletamine ongi Venus-Expressi üks peamine ülesanne. Samuti on see sond esimene, mis üritab tabada ka pilte planeedi pinnast, mida peaks olema võimalik teha läbi "infrapunase valguse akende".
Kuid teadlaste üllatuseks tegi sond juba teisel orbiidipäeval teadusavastusi. Nimelt ta suutis pildistada VMC (Veenuse jälgimise kaamera) ja VIRTIS (nähtava ja infrapuna termaalpildistamise spektromeetriga) esimest korda inimkonna ajaloos Veenuse lõunapoolust, kus avastati kummalised tumedad pöörised otse pooluse kohal. Pildid tehti 206 452 km kõrgusel ja ESA uurija Dr Hakan Svedhem ütles, et ei oodanud juba sellisel kõrgusel kuuma ja dünaamilise Veenuse pinna nägemist. Kuidas need struktuurid täpsemalt välja näevad, saame teada siis, kui uuurimissond planeedile lähemale jõuab.
 |
| Esimene pilt planeedi lõunapoolusest |
Venus-Expressi valmimisel osalesid 25 eri asutust 14 ESA liikmesriigist. Mõõteseadmed, mis talle paigaldati, on ühed parimad, kuna Mars-Expressi ja Rosetta (67P/Churyumov-Gerasimenko komeedi uurimissond) andsid piisavalt teavet täiendavateks arendusteks. Mõõteseadmete arv sondil on muidugi muljetavaldav, sest mõõdetakse temperatuuri, nähtavat valgust, planeedi pinda, atmosfääri ehitust ning isegi planeedile mõjuvat Päikesetuult. Jääme siis uusi avastusi ootama. Kunstniku nägemus sondist orbiidil Esimene pilt planeedi lõunapoolusest
Allikas: http://www.esa.int/SPECIALS/Venus_Express
Jutu koostas: Tiit Sepp