• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeen: esimesed kümme aastat ja “parem” elektripirn

31.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Grafeen avastati graphenebasicveidi rohkem, kui kümme aastat tagasi Manchesteri ülikoolis. Grafeeni hämmastavad omadused tõid kaasa buumi selle uurimises, ennustati kõige erinevamaid rakendusi. 2007.a. kirjutasime: “2004. aastal Suurbritannias avastatud ja teadaolevalt kogu universumi kõige õhem materjal grafeen on teadusringkondadesse toonud tõelise buumi. Uus materjal võib juba 5-10 aasta pärast hetkel mikroelektroonikas valitsevale ränile tõsist konkurentsi pakkuda. Grafeen on toatemperatuuril parim elektrijuht ja samas terasest 200 korda tugevam.” Asjast saab aimu ka siin portaalis grafeenist rääkivaid uudiseid sirvides.

2015.a. grafeenil kommertsrakendusi endiselt ei ole.

Nüüd loodab Manchesteri ülikoolist välja kasvanud ettevõte aasta lõpuks tuua turule grafeeniga täiendatud lambipirnid [1] ja see ei tundu teab-mis äge leitus. Pealegi arvatakse, et tõenäosus, et lubatu lähiajal ka teoks saab on üsna väike. Sõna parem on pealkirjas jutumärkides, kuna kellelgi ei ole õnnestunud kohe-kohe tootmisesse mineva valgusallika kohta mitte mingisugust teavet saada. Mida peaksime sellest arvama?

Kõigepealt seda, et kindlasti ei ole 10 aastat üleliia pikk aeg oodata – tee alusuuringutest reaalseteks rakendusteks võtab tavaliselt kauem. Näiteks laser oli 20 aastat lahendus probleemidele, mida keegi ei osanud isegi sõnastada. Täna ei saa me ilma selleta kuidagi hakkama. Nii et järgmised 10 aastat võiks lasta teadlastel rahulikult oma tööd teha.

Teiselt poolt on Euroopa Komisjon grafeeni uurimiseks välja andnud miljard eurot. Manchesteris avati käesoleval aastal spetsiaalne grafeeniinstituut [2], mis läks maksma 65 miljonit.  Selge see, et õhkkond on pisut närviline – raha on investeeritud, aga reaalset tulemust rakenduste näol ei ole. Nii tulevad ka ennatlikud pressiteated.

Nii et säilitame külma pea ja huvi asja vastu.

[1] http://www.manchester.ac.uk/discover/news/article/?id=14206

[2] http://www.graphene.manchester.ac.uk/

Loe lisaks: http://optics.org/news/6/4/3

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Grafeenist fotodetektor sai kiipi
  2. Oxfordi Ülikooli töörühm: vaskplaadile kasvab grafeen defektivabalt
  3. Topoloogilised isolaatorid pakuvad toatemperatuursele spintroonikale uusi arenguteid
  4. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  5. Veelgi huvitavam grafeen
  6. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  7. Grafeenmullikestest läätsed
  8. Grafeenist nanorullid
  9. Grafeen värvitundlikes päikeseelementides
  10. Grafeeni edusammud uue põlvkonna rakenduste suunas

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in