• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Chandra lahendab musta augu müsteeriumi

19.07.2007 by toimetaja

See, kuidas mustad augud imevad sisse mateeriat naaberalade tähtedelt, on fundamentaalselt magneetiline protsess ning mitte ainult gravitatsioonist põhjustatud. Sellisele järeldusele jõuti tänu uutele mõõtmistele, mis tehti röntgenkiirgust kiirgavast, gaasist ümbritsetud mustast august Linnuteel. Kuigi teooria ennustas seda juba 30 aastat tagasi, on nüüd esimene kord, kui seda efekti näha saab. Chandra röntgenkiirte observatooriumi mõõtmistel põhinevad tulemused võivad mõjutada teooriaid selle kohta, kuidas mateeria imetakse musta auku või teiste kompaktsete objektide kohta. (Nature 441 953).

Mustadel aukudel on nii tugev gravitatsiooniväli, et

Musta augu röntgenspekter (all paremal) – allikas Michigani ülikool

nad tõmbavad külge suures koguses naaberalade gaasi ja tolmu. See mateeria moodustab „juurdekasvu-ketta“ ("accretion disk") ümber augu nagu rõngad ümber Saturni. Hõõrdejõud ketta kokkusurumisel põrkuvate mateeria osakeste vahel paneb selle kuumenema ning röntgenkiirgust emiteerima. Seda on aga astronoomidel võimalik avastada ning nad saavad korjata vaatlusel põhinevaid tõendeid mustade aukude kohta.

Sellegi poolest on astronoomid juba pikalt mõistnud, et gravitatsioonist üksi ei piisa gaasi imemiseks musta auku. Enne kui gaas saab sisse spiraliseeruda, peab ta kaotama osa oma nurkmomendist. Vastupidisel juhul jääks see määramatult orbiidile ümber musta augu.

Senini ei olnud kindel, kuidas see nurkmoment eemaldati, kuid teadlased kahtlustasidmagneetilist turbulentsi kettas. Turbulents genereerib hõõrdumist kettas ning juhib tuult eemale. Tuul põhjustab nurkmomendi vähenemist ning lubab mateerial musta auku kukkuda.

Jon Miller Michigani Ülikoolist ja tema kolleegid on nüüdseks toonud esimese vaatlusel põhineva tõendi, et magnetväljad tõesti tekitavad sellist efekti. Meeskond uuris tähe massiga musta auku GRO J1655-40 Linnuteel, kasutades selleks NASA Chandra röntgenkiirguse observatooriumit.  

Kunstniku nägemus musta augu magnetvälja mõjust – allikas Michigani ülikool

GRO J1655-40 on ainult 10 000 v.a. kaugusel. Röngenkiirguse spekter mustast august näitab, et tuule kiirus ja tihedus J1655’e kettal vastavad teoreetilistele simulatsioonidele, mida meeskond esitas magneetiliselt juhitud tuulte kohta.

Vastavalt Millerile ja ta kaaslastele võivad uued tulemused anda meile mõista, kuidas mateeria langeb musta auku, kuidas augud kasvavad ning kuidas nad mõjutavad oma keskkonda. Nende töö võib samuti olla tähtis selgitamaks magnetväljade mõju teiste kompaktsete objektide juurdekasvul nagu näiteks neutrontähed ja valged kääbused.

 

Allikas: http://physicsweb.org/articles/news/10/6/10/1#0606102

Koostas: ALI

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in