• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Maailma suurim veepommitaja

19.07.2007 by toimetaja

Metsatulekahjkud satuvad järjest tihmeini pressi hammasrataste vahele ning seepärast on inimesed nii Eestis kui ka USA-s ühtmoodi teadlikud sellest ohust. USA-s kasutatakse väga agaralt suurpõlengute kustutamisel lennukite abi. Sepärast nuputasid firma Evergreen International Aviaton insenerid välja maailma suurima kustutuslennuki.

Sisuliselt on tegu Boeing 747, mis on praegu maailma

Hiigellennuk kustutuspulbrit puistamas (allikas www.Spiegel.de)

suurim reisilennuk, baasil tehtud tulkekustutajaga, mille välimus on reisilennuki omaga äravahetamiseni sarnane. Firma Evergreen juht juba nimetas selle lennuki "Kõigi veepommitajate emaks" ja selleks on põhjust, sest suudab see kustutushiiglane võtta pardale 75 tonni vett või kustutuspulbrit ning kustutustöödel on võimalik reguleerida isegi kukkuvate veepiiskade suurust ja tihedust.

Mike Padilla, California osariigi tuletõrje lennukommando juht, tõdes samas, et see asi on nii hiiglaslik, et ta päris täpselt ei teagi kuidas seda kasutada. Kriitika tõrjumiseks korraldas lennuk aga ridamisi edukaid kustuslende, kus ta tõestas et umes 260 km tunnikiiruse pealt suudab ta täpselt isegi väiksemaid tulekoldeid veetormi matta. Üheks suureks eeliseks olla veel väiksemad kasutuskulud (25 000 dollarit tunni kohta), sest hiigellennuk lihtsalt võimaldab rohkem vett põlengute peale kasta.

Kunstniku nägemus lennukeist linnareidil (allikas www.Spiegel.de)

Lennuk peaks olema pioneer, näitamaks, et hiigellennukeist saab innovatiivse tenoloogiaga hõlpsasti väga head kustutslennukid teha. See peaks lahendama probleemi, mida hakata peale Korea sõja aegsete hiigelpommitajatega, millel sõjaline väärtus puudub. Erilist märkimist väärib lennuki survetankimissüsteem, mis Boeingu tähisega 947, tunduvalt effektiivsemaks kui eelmise hiigelkustutaja Lockheed P-3 Orioni muudab. Samuti on väga kiiduväärne kustutusüsteem, mis lubab teha kustutustöid kuni verandi kilomeetri madalusel ja hoiab lennuki stabiilsena ka hetkel kui kogu see veemeri lennuki kerest väja voolab.

Lennukile on oma heakskiidu andnud ka tuletõrje ÜRO ehk Üleilmne tulejälgimiskeskus, mille juht Johann Georg kiidab uut lennukit, kuid mainib samas , et võit tule üle saavutatkse ikka maapeal labida ja liivaga.

Allikas: Spiegel-ONLINE (http://www.spiegel.de/spiegel/0,1518,425340,00.html)

Tõlkis: Tiit Sepp

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in