Ülijuhid on materjalid, millel kaob madalatel temperatuuridel
![]() |
| Vastloodud ülijuhtjuhtmed. Foto: American Superconductor |
täielikult elektritakistus, mistõttu saab nendega edastada elektrit kadudeta. Harilikud ülijuhid saavutavad ülijuhtiva oleku mõne Kelvinisel temperatuuril (umbes -270 Celsiuse kraadi), kuid 1980ndail avastati ülijuhid, mis saavutavad ülijuhtiva oleku juba umbes -100 Kelvini (-170 Celsiuse kraadi) juures. Neid nn kupraat (vasepõhised) ülijuhte saab kasutada juba vedela lämmastikuga jahutamise korral, mille tootmine on aga kohutavalt odav.
Esimese põlvkonna kõrgtemperatuursed ülijuhihid (KTÜ), mida valmistatii vismut, strontsium, kaltsium, vask, oksiidist (BSCCO), on olnud turul juba mõnda aega. Kuigi nad edastavad voolu 100 korda effektiivsemalt, kui tavaline vaskjuhe, aga maksavad seejuures ka üle saja korra rohkem pole nad turul suurt edu saavutanud.
Teise põlvonna KTÜ-d leiutati juba kümme aastat tagasi, kuid kuna YBCO on väga kapriisne materjal, siis pole suudetud enne praegust neist pikki juhtmeid luua. Nimelt koosneb YBCO väiksematest klasteritest ning ülijuhtivate omaduste saavutamiseks peavad kõrvutiasuvad klasterid olema täpselt joondunud, et elektronid saaksid ühelt klasterilt teisele vabalt liikuda.
American Superconductor on nüüd suutnud luua 4mm jämedused juhtmed. Võti seisnes YBCO juhtme kasvatamine ühel nikli sulamil. Alex Malozemoff, firma juhtiv tehniline töötaja, lausub, et selline juhe suudab edastada kaduteta 140 amprilist voolu , see on 150 korda rohkem kui sama jäme vaskjuhe, sellest peaks tema hinnangul piisama umbes 1000 majapidamise varustamiseks elektriga. Neid juhtmeid saab kasutada alustades eri mootorites kuni tavalise majapidamisvahenditeni ja lõpetades kasvõi elektrirongidega. Firma on juba müünud üle 3000m juhet ning loodab aasta lõpuks müüa teda üle 10 000m.
Tõlkis: Tiit Sepp
