Nobeli füüsikapreemia 2006

Kaks päeava tagasi avalikustas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaadid. Sellel aastal võitsid teadusmaailma ihaldatuima auhinna John C. Mather NASA Goddardi kosmoselendude keskusest ja George F. Smoot California ülikoolist universumi mikrolainetaustkiirguse anisotroopia ja musta keha kiirguse sarnase kuju avastamise eest.

Mikrolaine taustkiirgus on viimane relikt Suurest paugust. Teooria väidab, et pärast universumi teket, aine tekkimise ajal, eraldus kiirgus, mis on sellest hetkest peale jahtunud. Praeguseks on selle mikrolainealas mõõdetava taustkiirguse temperatuur vaid 2.7 kelvinit s.o. -270 Celsiuse kraadi. Kiirguse eraldumise hetkel oli selle temperatuur umbes 3000 kraadi seega on toimunud peagu sama suur jahtumine. 1989 aastal tehtud COBE satelliidi mõõtmiste järgi leitigi kinnitus selle kiirguse olemasolust ning selle aasta nobelistid suutsid välja arvutada, et kiirguse temperatuurikõver omab musta keha kiirguse kõvera kuju. Samuti suutis COBE eristada eri suundadest tuleva kiirguse erinevat kiirgust, mistõttu leidis kinnitust ka kiirguse anisotroopne levik.

Nobelist Mather sõnas ise, et COBE projektiga oli seotud üle 1500 inimese ning see on suur tunnustus neile kõigile. Ta lisas, et auhinna võitmine tuli talle üllatusena.Professor Michael Rowan-Robinsoni, Briti kuningliku astronoomiaseltsi presidendi, arvates oli see möödunud sajandi kõige suurem astronoomialane avastus.

Koostas: Tiit Sepp
Allikad: www.nobelprize.org
news.bbc.co.uk