et mitmesuguste asjade puhastamisele kuluvat aega saab varsti ehk hoopis tulusamalt kasutada. Eeskujuks oleva lootoslille lehed püsivad puhastena ka väga tolmuses keskkonnas. Põhjuseks nende vahase pinna mikro- ja nanostruktuur, mis mustumise ära hoiab.
Lootoslehe pinna puhtana püsimisel on kaks põhjust. Esiteks ei nakka mustuseosakesed sellise pinnaga kuigi tugevasti. Teiseks muudab see pinna superhüdrofoobseks – sellisele pinnale sattunud veepiisk (vihmaveetilk, nt) ei valgu pinda mööda laiali vaid jääb kerakeseks, mis pinda mööda maha veeredes ka pinnaga nõrgalt seotud mustuseosakesed üles korjab ja minema viib. Paradoksaalne – et pind püsiks puhtana, ei pea ta olema sile vaid hoopis (nano)krobeline. Georgia Tehnoloogiainstituudi (USA) materjaliteadlased ja keemiatehnoloogid püüavad taoliste omadustega pindu kunstlikult sünteesida. Kui see õnnestub, avanevad paljud rakendused: mittetolmuvad päikesepatareide paneelid, pinnad, millel pole asu patogeensetel bakteritel jpm.
Tjah, tore uudis ju … ainult, et ainult seda uudist lugedas jääkski meile teadmata, et probleemiga on juba varemgi mitmetes laborites tegeletud ja jõutud isegi kaubanduslike toodeteni. Ilusa ülevaate lootosefektist ja selle uurimisel ning rakendamisel Saksamaal Bonni Ülikoolis tehtust saab veebiaadressilt http://www.lotus-effekt.de/. Georgialaste tegemistest täpsemalt lugedes võib aga aru saada, et nende tegevus lootoslehe jäljendamisel polnud just eriti viljakas – sünteesitud polümeerpinnad polnud piisavalt vastupidavad keskkonnatingimustele. Seetõttu valisid nad sama tulemuse saavutamiseks teistsuguse lähenemise. Originaaluudisest pole detailid väljaloetavad, aga info, et pinnakattes on kasutatud titaanoksiidi vihjab võimalusele, et antud juhul on oluline hoopis pinna võime mustust valguse abil lagundada (fotokatalüütiline pind). Pole seegi iseenesest mingi põrutav uudis – TiO2 kilega kaetud nn isepesevat aknaklaasi (SGG Bioclean) saab Eestiski osta. Taolise klaasi pind on aga hoopiski hüdrofiilne – vihmavesi ei jää sellisel pinnal tilka,vaid valgub ühtlaselt laiali ega jäta seetõttu kuivamisjälgi. Sama tulemus, aga hoopis vastupidise meetodiga kui lootosefekti korral!
Allikas: http://www.physorg.com/news79957161.html
Koostas: Jaak Kikas