• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Magnetpeegel

19.07.2007 by toimetaja

Peegeldumisel metalli pinnalt muutub valguslaine elektrivektori suund vastupidiseks. Nüüd on Briti ja Ukraina teadlased valmistanud nanostruktuurse peegli, mis muudab peegeldamisel vastupidiseks valguslaine magnetvektori, ei muuda aga elektrivektori suunda. Kolmekihiline peegelstruktuur koosneb alumiiniumist, ränidioksiidist ja kalasoomuse-sarnase paigutusega alumiinium-nanotraatidest. Täpsemat teavet tulemuste kohta saab ariklist A.S. Schwanecke, V.A. Fedotov, V.V. Khardikov, S.I. Prosvirnin, Y. Chen, and N.I. Zheludev, “Optical magnetic mirrors.” J. Opt. A: Pure Appl. Opt. 9 (2007) L1-L2

Peeglikese suurus on vaid 0,5 x 0,5 mm, aga ta sisaldab umbes miljon “kalasoomust”.

Magnetpeegel kõrvutatuna tavalise peegliga.

Magnetpeegli iseärasuseks on suur tundlikkus kadude suhtes nanotraatide-aluses dielektrikukihis, autorid loodavad, et see omadus võib leida rakendust fotodetektorites. Kasulikuks võib selline peegel osutuda ka üksikute molekulide ja nanoosakeste jälgimisel. Kui taoline osakene asub peegeldava metallpinna lähedal, siis liituvad otse osakeselt tulev ja vahepeal pinnalt peegeldunud valguslaine vastasfaasis – toimub destruktiivne interferents ja kogusignaal nõrgeneb oluliselt. Magnetpeegeli korral seda häda pole.

Allikas: http://www.physorg.com/news79623590.html
Koostas: Jaak Kikas

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in