• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Betoonist

19.07.2007 by toimetaja

Betoon on üks enimkasutatav ehitusmaterjal. Tema head omadused: odavus, vastupidavus – on vahest peamised põhjused miks see nii on. Kuid missugune on betooni struktuur? Alles nüüd oskavad teadlased ka sellele küsimusele vastata.

Põhjus, miks betooni struktuuri seniajani vähe uuritud oli peitub selles, et materjaliuuringutes enimkasutatavad meetodid – elektrondifraktsioon ja röntgenkiirgusega analüüsimine pole betooni puhul kasutatavad. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadurid Franz-Josef Ulm ja Georgios Constantinides tegid Cambridge ülikooli laborites uue rastermikroskoobiga mõõtmisi, mis võimaldasid ka betooni struktuuri lõpuks kindlaks teha.

Osutus, et betooni struktuuri parimaks võrdluseks on korralikult laotud apelsinipüramiid. Nagu apelsinid paiknevad ka betooni struktuuri moodustavad kaltsiumsilikaathüdraadi molekulid kerakestena teineteise ümber ja "ülemised" molekulid või klastrid paiknevad siis "alumiste" tekitatud lohkudes. Samuti osutus, et selline tihe pakendus moodustub alati ning on vaadledav kuni üksikute molekulideni välja. See teadmine võib osutada ülimalt kasulikuks uute ehitusmaterjalide väljatöötamisel. Näiteks võiks uurijate sõnul nüüd hakata looma uusi segusid, mis oleksid omaduste poolest samaväärsed betooniga, kuid mille tootmisel toodedaks vähem süsihappegaasi või kulutataks üldse vähem energiat.

Koostas: Tiit Sepp

Allikas: SPIEGEL-ONLINE

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in