• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Maailma suurim lineaarkiirendi

19.07.2007 by toimetaja

Maailma tuntuimas kiirendis CERN-is pole LHC ehk Suur hadronite kiirendi pole veel valmiski, kui juba arutavad osakestefüüsikud järgmise kiirendi ehitamist. Jutt käib ILC – International Linear Collider-ist, mis tõlkes oleks rahvusvaheline lineaarkiirendi. ILC-ga loodetakse näha seda, mida LHC-ga näha ei saa.

Tegu oleks 31 km pikkuse laboriga, kus paikneksid vastastikku kaks 12 kilomeetri pikkust lineaarkiirendit. Planeeritud on, et üks kiirendi kiirendaks elektrone ja teine positrone, mis on elektroni antiosakesed. Lineaarkiirendi eelisteks ringkiirendite (nagu CERN-is ) ees


DESY-s kasutatav superkondensaatoritel põhinev kiirendustoru, mida plaanitakse ka ILC-s kasutada Foto: DE

on see, et seal ei teki kiirendamise juures selliseid kõrvalnähtusi nagu näiteks sünkrotronkiirgus, mis omal ajal osakestefüüsikutele tõsine peavalu oli.

 

Teadlased loodavad, et uue kiirendiga saab kontrollida lõplikult Higgsi bosoni olemasolu ja uurida veel paljusid uusi ja eksootilisi osakesi. Pekingis toimunud konverentsil hinnati projekti maksumuseks üle 6 miljardi dollari. Kõrgele hinnale vaatamata loodavad teadlased, et uue üle 1000 gigaelektronvoldise kiirendi lõplikud ehitamise üksikasjad ja asukoht suudetakse kokku leppida aastaks 2009 ja ehitamisega alustada juba 2010. Selle uudise üle on põhjust rõõmustada ka Eesti teadlastel, sest Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadurite üks teoreetikute töörühm just selles kiirendis kavandatavaid protsesse arvutabki.

Allikas: http://www.linearcollider.org/

Toimetas: Tiit Sepp

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in