Vähemalt nii usuvad USA teadlased, kes on suutnud luua senistest palju täiuslikuma mudeli, mis ennustab ette orkaani silma asendumist ja selle tagajärgi. Orkaanide ja tornaadode füüsika ja mõistmine on väga keerukas osa atmosfäärifüüsikast ja oma komplitseerituse tõttu pole siiani suudetud luua täpseid arvutuslikke mudeleid, mis neid kirjeldavad. Orkaani silma asendumine on nähtus, kus orkaani sisemine tuulesein järsult aeglustub ja vajub kokku ning teda hakkavad asendama väljaspoolpöörlevad tuuled, mis siis sissepoole nihkuvad ning moodustavad uue silma seina. Kuidas see täpselt toimub, sellest pole teadlastel veel täielikku selgust, nüüd oleme aga sammuke selle mõistmisele lähemal.
Orkaanide liikumistrajektoori täpne ennustamine on näiteks USA
 |
| Orkaan Katrina Foto: NASA |
kaguranniku elanike jaoks elulise tähtsusega, mäletame ju paljusiki orkaan Katrina purustustööd ja on ilmne, et kui oleks suudetud varem teada, mis linnu ta tabab, oleks evakueerimine ka effektiivsem olnud. Orkaani silm on teadupärast orkaani keskel paiknev peagu tuulevaba piirkond, mille ääres puhuvad kõige tugevamad tuuled. Silma asendumine võib kardinaalselt muuta aga orkaani tuulte intensiivsust ja trajektoori. Selle protsessi mõistmise olulisuse headeks näideteks on 1999 a orkaan Floyd, mille silma asendus muutis rannikule jõudes kõigest äikesetormiks ja teisalt 1992 a orkaan Andrew, mille silma asendumine muutis ta veel tugevamaks ning põhjustas palju hävingut.
Miami ülikooli teadlase Shuyi Cheni juhitud töörühm töötas välja esimese arvutisimulatsiooni, mille abil saab ennustada millal toimub orkaani silma vahetumine. Mudeli loomise algandmed saadi 2005 a orkaanidest Rita, Katrina ja Ophelia. Uuie mudeli abil saab ennustada silma asenduse leidmist täpsusega 1.6 kilomeetrit, mis on üle kolme korra parem, kui seniste mudelite oma. Samuti parandasid nende uuringud arusaama silma asendumise protsessist. Kuigi mudel on valmis, läheb Cheni sõnul veel aastaid, kuni teadlased suudavad täielikult seletada seda atmosfäärinähtust ja selle täpseid tagajärgi ette näha.
Toimetas: Tiit Sepp
Allikas: physicsweb.org