• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uudne tehnoloogia annab võimaluse nanomeetriliste valgusdioodide tegemiseks

19.07.2007 by toimetaja

Rahvusliku Standardite ja Tehnoloogiate instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) teadlased koostöös Marylandi ja Howardi Ülikoolidega (USA)  on loonud tehnoloogia üliväikeste, väga efektiivsete valgusdioodide (LED) loomiseks nanotorudest, mis pealegi genereerib ultravioletset valgust. 

Erinevad nanomeetrilised seadmed, nagu näiteks valgusdioodid võivad olla ülikompaktsete ja ka odavate tulevikutehnoloogiate ehituskivideks. Kuigi jah, tuleb veel kõvasti vaeva näha selle nimel, et niisugused väiksed valgusallikad ka tootmisesse anda võiks.

Sobiliku pinge rakendamisel hakkavad loodud nanotorud genereerima valgust, mille lainepikkused on 365 nanomeetri ümber. Loodud nanotorud näitasid ka üles head vastupidavust kõrgele temperatuurile ning töötasid stabiilselt ligi kaks tundi.

Märgime veel, et näiteks inimese juuksekarvad on taolistest nanotorudest sadu kordi jämedamad – nende külgvaade täidaks ligikaudu poole järgnevate piltide pinnast.

NIST, vahendas Kaido Reivelt

Elektronmikroskoobi pilt, kus on näha nanotorud A ja B metallposti (heledam piirkond) küljes. Pikem nanotoru A on ca 110 mikromeetri pikkune. Needsamad nanotorud optilise mikroskoobi pildil.

Pildid: NIST

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in