• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafiidist tehakse erakordselt tugevat paberit.

21.08.2007 by toimetaja Leave a Comment

 

Grafeenoksiidist valmistatud “paber” on uus materjal, mida saab voltide, kortsutada ja teatud määral ka venitada. Materjali eripära seisneb aga selles, et olles tavalise paberi paksune on ta erakordselt kõva ja tugev. Materjali loojad arvavad, et seda saab kasutada näiteks ioonjuhtide ja superkondensaatorite loomisel.

Grafeen on ühe aatomi paksune grafiidikiht. Ainulaadste elektriliste omaduste kõrval on ta ka väga tugev. USA Northwesterni Ülikooli töögrupp eesotsas Rodney Ruoffiga on avastanud, et oksüdeeritud grafeeni on võimaliks suures koguses siduda “paberiks”, mis on kõvem ja tugevam kui teised õhukesed materjalid.

Ruoffi eesmärgiks on olnud lahutada grafiit üksikuteks lehtedeks ja need lehed siis uuel viisil kokku panna. Selleks oksüdeeritakse grafiit, mille käigus umbes poolte süsiniku aatomitega seotakse hapniku aatom. Seejärel segatakse oksiid vette, mille käigus hapniku aatomid tõukuvad vee molekulidest ja kihid eralduvad. Lõpuks filtreeritakse vedelik läbi spetsiaalse membraani nii, et kihid kogutakse struktuuri, mis vastab grafeenoksiid “paberile”.

Tavaline grafiit on väga habras, vaja on vaid väikest jõudu, et kihte üksteisest eraldada. Uudses “paberis” on aga kihid omavahel läbipõimunud ja seetõttu on see tugevam. Põimunud struktuur laseb kihtidel ka nihkuda, mistõttu materjal on ka painduvam. Ülimalt oluline on, et matejali juhtivusomadused on seotud hapniku kogusega selles. “Paberit” saab kasutada ka näiteks koos polümeeride, keraamiliste materjalide ja metallidega, luues nii hoppis uusi materjale.

Mitmekesiste omaduste tõttu võib grafeenoksiidist kasu olla nii kontrollitava läbilaskvusega membraanide kui ka energiat salvestavate superkondensaatorite loomisel.

Koostas: Kaarel Piip

Allikas: physicsworld.com

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  2. Veelgi huvitavam grafeen
  3. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  4. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  5. Grafeenmullikestest läätsed
  6. Terahertsise sagedusega leviva kiirguse ohjamine grafeeni abil
  7. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  8. Mitmekihiline grafeen püsib jahedana
  9. Grafeentransistorid nanoseadmetes
  10. Grafeen: milleks on konarused kasulikud

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in