Kahe pinna vahel eksisteeriva Casimiri jõu suunda on võimalik "ideaalse" läätse abil muuta vastupidiseks. Sellisel läätsel peab olema aga veel üks eripära: tema materjali murdumisnäitaja peab olema negatiivne. Selline tehnoloogia võimaldaks vältida hõõrdumist mikroskoopilistes mehanismides. Sellisele järeldusele on jõudnud Suurbritannia füüsikud Leonhardt ja Thomas Philbin St. Andrewsi ülikoolist.
Kummalise tõmbumise kahe juhtivast materjalist plaadi vahel avastas 1948. aastal Henrik Casimir, selgus, et tegemist on fenomeniga, mida saab seletada vaid kvantfüüsika abil. Elektromagnetvälja võnkumised tekitavad olukorra, kus surve kahe plaadi vahel on väiksem kui väljaspool. Kuigi see jõud on väike, saab ta otsustavaks kaugustel, mis on väiksemad mikromeetrist.
Philbinid on aga leidnud, et seda jõudu saab pöörata "ideaalse" läätse abil. Sellise läätse omadused ei sõltu valguse lainepikkusest, ilmselt oleks see võimalik valmstada negatiivse murdumisnäitajaga materjalist, kus valgus murdub tavalisega võrreldes vastupidi. Uurijad loodavad tekitada nii jõu, mis on piisav, et panna hõljuma 500 nm paksune alumiiniumpeegel.
Kuna nanotehnoloogia mastaapides on Casimiri jõud hõõrdumise peapõhjus, siis võib selle pööramine viia murranguni mikroskoopiliste masinate loomisel. Ent selliste läätsede loomisel on veel pikk tee käia ja laialdaste praktiliste tulemusteni jõudmiseks võib minna veel mitu aastat.
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: New Journal of Physics
physicsworld.com