Uus meetod valkude struktuuri uurimiseks võib tuua selgust mitmete raskete haiguste olemusse. USA füüsikud on leiutanud mikroskoobi, mille abil saab määrata valkude energeetilisi olekuid kokku- ja lahtivolditud struktuuri vahel.
Valgud, elu ehituskivid koosnevad pikkadest ahelatest, mis on moodustunud aminohapetest ja volditud kolmemõõtmelisse struktuuri. Aatomjõu mikroskoobis (AFM) kinnitatakse valgu üks ots substraadile ja teine ots mikroskoobi andurile, kui valku venitatakse, hakkab andur võnkuma. Nii saab mõõta jõudu, mis üritab endist olekut taastada.
Teoreetiliselt peaks nii saama teavet paljude vahepealsete energiaolekute kohta, mida valk enne täielikku väljavenitamist läbib. Senini on aga katseandmed olnud vastuolulised ja teadlastel oli selge ettekujutus vaid alg- ja lõppolekust.
Nüüd on Ching-Hwa Kiangi töörühm Rice Ülikoolis arendanud tehnoloogiat edasi, et uurida ka vahepealseid olekuid. Selleks kirjutati arvutiprogramm, mis põhineb Marylandi füüsiku Chris Jarzynski juba kümnend tagasi avaldatud valemil. Kuigi valemit on peetud kehtivaks, polnud seda seni suudetud rakendada, nüüd aga tehti koostöös Jarzynskiga kindlaks selle kehtivuspiirid.
Katses kasutati suurimat teadaolevat valku ja määrati kaheksa vahepealset olekut. Tehnoloogia annab lootust, et suudetakse täpselt kindlaks teha, kuidas keskkond mõjutab valgu struktuuri.
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: Physics Review Letters
physicsworld.com