• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kaheksa dimensiooni?

3.09.2007 by toimetaja

Tume energia – müstiline nähtus, mida peetakse universumi kiireneva paisumise põhjuseks, võib olla kahekse "kiigemehanismi" läbi vastastikmõjus oleva välja tulemus. Nii arvavad vähemalt mõned Soome ja Taani füüsikud, kelle väitel on need väljad seotud ühe väga kerge osakese läbi.

Tumeda energia peamiseks võistlejaks on kosmoloogiline konstant, mille põhjal saab väita, et kvantfluktuatsioonid vaakumis võivad luua kogu universumis ühtlase energiatiheduse. On ka teine võistlev teooria: negatiivse rõhuga skalaarne väli, mille tõukejõud võib suurtel kaugustel ületada gravitatsioonilise tõmbumise. Erinevalt kosmoloogilisest konstandist võib see väli ajas muutuda ja nii saaks seletada, miks paisumine on olnud märkimisväärne vaid viimase 5 miljardi aasta jooksul.

See teooria eeldaks osakest, mille mass oleks elektroni omast 38 suurusjärku väiksem. Vaakumi fluktuatsioonid võiks nii kerge osakesa aga minema pühkida. Karl Enqvist kolleegidega pakub aga lahendust, mis on inspireeritud osakeste füüsikast. Ideed nimetatakse "kiigemehanismiks". Osakeste füüsikas seletab see teooria neutriinode massi.

Et aga seda teooriat rakendada kosmoloogias on vaja teooriasse sisse võtta kaks osakest ja kaheksa! välja. Need kaheksa välja kaitsevad üliväikese massiga osakest fluktuatsioonide eest. Lisaks sellele on süsteemis ka suur, umbes 1 TeV massiga osake. Kuigi kaheksa välja võib tunduda veidi laest võetuna, seletavad nad hästi universumi senist arengut.

Väikese massiga osakese probleemi püstitaja Josh Frieman nendib, et tumeda energia seletamine on keeruline probleem ja loodab, et kuigi teooria näib viitavat kaheksale dimensoonile, võib lahendus siiski lihtsam olla.

Koostas: Kaarel Piip

Allikas: Physics Review Letters

physicsworld.com

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in