Hollandi ja Jaapani teadlased on esimesed, kellel on õnnestunud muuta magneetilise mälubiti olekut, tulistades seda väga lühikese kestusega valgusimpulsiga. Erinevalt praegustest magnet-optilistest süsteemidest ei nõua uus tehnoloogia välist magnetvälja, mistõttu biti väärtust on võimalik muuta 50 000 korda kiiremini kui seni.
Enamasti salvestatakse infot magneetilistele kõvaketastele, kus biti väärtustele vastavad väikeste kettapiirkondada magnetmomentide suunad "alla" ja "üles". Andmeid loetakse magnettundliku elemendiga. Kirjutamiseks kuumutatakse bitti laseriga, misjärel moment vahetatakse, kasutades väikese pooli tekitatud magnetimpulssi.
Nüüd näitasid Hollandi Radboundi Ülikooli ja Jaapani Nihoni Ülikooli teadlased, et üksik laserimpulss võib muuta õhukese magnetkile 5 µm suuruse ala magneetilist olekut. Kusjuures välist magnetvälja pole tarvis rakendada.
Impulsi pikkus oli vaid 40 fs – palju lühem kui magnetimpulsid praegustes kõvaketastes. Seni p
eeti sellist kiirust võimatuks, sest 2004. aastal määrati magnetlülitamise piirkiiruseks 2 ps.
Laserimpulss oli ringpolariseeritud, mistõttu see tekitas materjalis intensiisvse, kuid väikesele alale koondatud magnetvälja. Impulsi polarisatsiooniolekut muudeti kahe väärtuse vahel.
Kirjutamisprotsess on patenteeritud ja rühma juht Theo Rasing on kindel, et see jõuab tootmisse. Siiski on vaja veel ületada mitmed takistused: tarvis on ehitada pisike laser, mis suudaks väljastada tugevaid ringpolariseeritud impulsse; need impulsid tuleb fokuseerida 50 nm läbimõõduga alasse, mis on palju väiksem kui valguse lainepikkus. Rasingi arvates on need probleemid lahendatavad.
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: Physics Review Letters
physicsworld.com