• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Pöörlevad heeliksid kosmosetolmus

17.08.2007 by toimetaja

Pöörlevad tolmupilved kosmoses võivad olla aluseks millelegi elu sarnasele, vähemalt niimoodi näitavad Venemaa,  Saksamaa ja Austraalia teadlaste poolt läbi viidud arvutsimulatsioonis. Neist simulatsioonidest selgub, et teatud tingimustel võivad tolmuosakesed moodustada kaksikheelikseid, mis on sarnased DNA-le ja võivad jagunedes tekitada samast struktuurist kaks identset koopiat. Kuigi simulatsioonis aluseks olev tolm on anorgaaniline ja ei sisalda seetõttu süsinikupõhiseid molekule, mida leidub kõigis maapealsetes eluvormides, usuvad teadlased, et nende töö tulemus annab vihje anorgaanilise elu võimaluse kohta mujal universumis.

Vadim Tsytovich ja teised Venamaa Teaduste Akadeemia töötajad koos Max Plancki Maavälise Füüsika Instituudi ning Sidney Ülikooli uurijatega modelleerisid tähtedevahelise anorgaanilise tolmu käitumist plasmas, mis on olemuselt väga kuum laetud osakestest koosnev gaas. Sellised plasmad on kosmoses tavalised ja võivad välgukanalites ka maapeal esineda.

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in