USA füüsik Ralph Alpher, kelle teedrajavad arvutused viisid Suure Paugu kontseptsiooni tekkeni, suri 86 aasta vanuselt. Koostöös George Gamowi ja Ralph Hermaniga tegi Alpher 1940. aastate lõpul esimesena katse arvutada elementide sisaldust universumi varajases arengustaadiumis ning samuti ennustas Suurest Paugust jäänud kiirguse temperatuuri. Kuigi see taustkiirgus avastati 1964. aastal, jäid Alpheri saavutused suuresti tunnustuseta.
Ralph Alpher sündis 1921. aasta Washingtonis juudi perekonnas, õppima asus ta Washingtoni Ülikooli, kus tema doktoritöö juhendajaks sai Gamow. Koos asusid nad arvutama Suure Paugu käigus tekkinud elementide sisaldust universumis.
Nad oletasid, et varajane universum oli väga kuum ja täis neutroneid, aatomituumad tekkisid, kui neutroneid ükshaaval juurde haarati. Samal ajal tuumad ka lagunesid. Ometi ei suutnud algne teooria seletada kõigi keemiliste elementide päritolu. Siiski tähistasid nende arvutused kosmoloogia kui füüsikaharu algust.
Tulemused avaldati 1948. aastal. Kaasautoriks kutsuti Hans Bethe, kes küll töös praktiliselt ei osalenud, kuid võimaldas autoriteks kirjutada “Alpher, Bethe, Gamow” (sarnasus kreeka tähestiku kolme esimese tähega).
Mõned kuud hiljem avaldasid Alpher ja Robert Herman töö, mis ennustas, et Suure Paugu jäänukkiirguse temperatuur on 5K. Hiljem avastati taustkiirgus temperatuuriga 2.7 K.
Üks põhjus, miks Alpher tunnustuseta jäi, oli see, et ta lahkus komsoloogia alalt ja asus tööle General Electricsi uurimiskeskusesse. Hiljem oli ta Union College’ emeriitprofessor. Aastal 2005. autasustati teda USA teadusauhinnaga (US National Medal of Science). Herman ja Alpher avaldasid 2005. aastal oma varjasest tööst raamatu.
Ralph Alpher sündis 1921. aasta Washingtonis juudi perekonnas, õppima asus ta Washingtoni Ülikooli, kus tema doktoritöö juhendajaks sai Gamow. Koos asusid nad arvutama Suure Paugu käigus tekkinud elementide sisaldust universumis.
Nad oletasid, et varajane universum oli väga kuum ja täis neutroneid, aatomituumad tekkisid, kui neutroneid ükshaaval juurde haarati. Samal ajal tuumad ka lagunesid. Ometi ei suutnud algne teooria seletada kõigi keemiliste elementide päritolu. Siiski tähistasid nende arvutused kosmoloogia kui füüsikaharu algust.
Tulemused avaldati 1948. aastal. Kaasautoriks kutsuti Hans Bethe, kes küll töös praktiliselt ei osalenud, kuid võimaldas autoriteks kirjutada “Alpher, Bethe, Gamow” (sarnasus kreeka tähestiku kolme esimese tähega).
Mõned kuud hiljem avaldasid Alpher ja Robert Herman töö, mis ennustas, et Suure Paugu jäänukkiirguse temperatuur on 5K. Hiljem avastati taustkiirgus temperatuuriga 2.7 K.
Üks põhjus, miks Alpher tunnustuseta jäi, oli see, et ta lahkus komsoloogia alalt ja asus tööle General Electricsi uurimiskeskusesse. Hiljem oli ta Union College’ emeriitprofessor. Aastal 2005. autasustati teda USA teadusauhinnaga (US National Medal of Science). Herman ja Alpher avaldasid 2005. aastal oma varjasest tööst raamatu.
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: physicsworld.com