• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelement

5.09.2010 by Stiina Kristal

Teadlased Norra Teaduste Akadeemiast(Norwegian Academy of Science and Letters) konstrueerisid uue, kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelemendi. Uus kujundus vajab vähem kallist plaatina katalüsaatorit, suurendades samal ajal elemendi efektiivsust.

Kütuseelemendi kanalid on valmistatud kopsutorude ülesehituse eeskujul, torudest liigub vesinik ja hapnik vastavatele elektroodidele. Seesugune süsteem kannab gaase elektroodidele ühtlasemalt laiali, tänu millele suureneb elemendi efektiivsus ning suurema pindala tõttu on seadmes tarvis vähem plaatina, vahendab ecogeek.org.

Vesinik-kütuseelemendid on masstootmiseks siiski veel liiga kallid ning plaatina katalüsaatorite asjus on veel palju ära teha. Antud konstruktsioon on aga erakordne, sest vähendab kütuseelemendi maksumust suurendades samas selle efektiivsust.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in