Teooria, et Newtoni gravitatsiooniseadus ei toimi astronoomilistel kaugustel korrektselt, võis saada Itaaliast tehtud uuringute põhjal ümber lükatud. Lorenzo Iorio Università di Bari’st arvutas välja, et modifitseeritud gravitatsiooniseadus ei sobi Merkuuri ja Maa orbiitidega.
Et koostada "teooriat kõige kohta”, peavad füüsikud välja uurima, miks gravitatsioon on palju suurusjärke nõrgem kui kolm ülejäänud fundamentaaljõudu. Üks teooria on, et gravitatsioon lekib lisadimensioonidesse.
Samas on enamike teooriate kohaselt need dimensioonid vaid umbes millimeetri suurused. Mõned teadlased väidavad aga teisiti ja arvavad, et just see võib põhjustada gravitatsiooni kummalist käitumist suurtel kaugustel. Näiteks olid NASA Pioneer 10 ja 11 trajektoorid kummalised, kui nad päikesesüsteemist lahkusid.
Iorio paneb need ideed aga kahtluse alla. Ta kontrollis arvutustega, kui palju mõjutaksid erinevad modifikatsioonid ajas muutuvat Maa ja Merkuuri orbiidi periheeli – päikesele lähimat punkti.
Füüsikud saavad simuleerida periheeli muutumist ajas, kasutades Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriat, kuid alati on tulnud teha väikseid parandusi, et tulemusi vaatlusandmetega sobitada. Iorio kontrollis, kas nn. Yukawa modifikatsioonidest tulenevad efektid on piisavalt väikesed, et sobituda erinevustega simulatsioonide ja vaatlusandmete vahel.
Selgus, et sobisid ainult need muutused, mis olid tehtud kaugustel alla ühe kümnendiku Maa ja Päikese vahelisest kaugusest. Samas hoiatas itaallane, et modifitseeritud gravitasiooniteeoria ümberkükkamiseks on vaja rohkem tõendeid. Seda kinnitab ka Portugali füüsik Orfeu Bertolami, ta ütleb, et muutus gravitatsioonis mõjutab kogu orbiiti mitte anult periheeli.
Et koostada "teooriat kõige kohta”, peavad füüsikud välja uurima, miks gravitatsioon on palju suurusjärke nõrgem kui kolm ülejäänud fundamentaaljõudu. Üks teooria on, et gravitatsioon lekib lisadimensioonidesse.
Samas on enamike teooriate kohaselt need dimensioonid vaid umbes millimeetri suurused. Mõned teadlased väidavad aga teisiti ja arvavad, et just see võib põhjustada gravitatsiooni kummalist käitumist suurtel kaugustel. Näiteks olid NASA Pioneer 10 ja 11 trajektoorid kummalised, kui nad päikesesüsteemist lahkusid.
Iorio paneb need ideed aga kahtluse alla. Ta kontrollis arvutustega, kui palju mõjutaksid erinevad modifikatsioonid ajas muutuvat Maa ja Merkuuri orbiidi periheeli – päikesele lähimat punkti.
Füüsikud saavad simuleerida periheeli muutumist ajas, kasutades Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriat, kuid alati on tulnud teha väikseid parandusi, et tulemusi vaatlusandmetega sobitada. Iorio kontrollis, kas nn. Yukawa modifikatsioonidest tulenevad efektid on piisavalt väikesed, et sobituda erinevustega simulatsioonide ja vaatlusandmete vahel.
Selgus, et sobisid ainult need muutused, mis olid tehtud kaugustel alla ühe kümnendiku Maa ja Päikese vahelisest kaugusest. Samas hoiatas itaallane, et modifitseeritud gravitasiooniteeoria ümberkükkamiseks on vaja rohkem tõendeid. Seda kinnitab ka Portugali füüsik Orfeu Bertolami, ta ütleb, et muutus gravitatsioonis mõjutab kogu orbiiti mitte anult periheeli.
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: physicsworld.com