Jeff Steinhauer ja kolleegid Iisraeli Tehnoloogiainstituudist registreerisid esmakordselt Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral.
Kvantmehaanika seadused lubavad osakestel tunneleeruda läbi klassikalises käsitluses ületamatute tõkete. Juhul, kui elektronid läbivad kahte ülijuhtivat keskkonda eraldavat õhukest isolaatorit, kannab nähtus Josephsoni efekti nime, vastavat voolu nimetatakse Josephsoni vooluks, kusjuures viimase suund ostsilleerub, kui siire on alalispingestatud, alalisvool kulgeb pingestamata siirde korral. Josephsoni vahelduvvoolu on täheldatud ka heeliumiaatomite juures, Jeff Steinhauer ja kolleegid registreerisid esmakordselt Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral. Nad kasutasid oma katses Bose-Einsteini kondensaadi (Wikipedia: BEC) olekus rubiidiumi aatomeid, mis eraldati potentsiaalibarjäärina toimiva laserikiire abil kahte ossa. Kiire nihutamine tasakaaluasendist veidi kõrvale tekitab nullist erineva keemilise potentsiaali (ühel pool läheb aatomitel kitsaks), intuitiivselt võiks arvata, et tunnelefekt taastab tasakaaluolukorra, kuid Steinhaueri katses kulges niisugusel juhul analoogselt Josephsoni efektiga osakeste vool mõlemas suunas. Alalisvoolu tekitamiseks tuli kiirt pidevalt liigutada kiirusega alla 40 mikromeetri sekundis. Avastatud nähtus pakub võimaluse ülitundlike pöörlemissensorite loomiseks ja ka keemilise potentsiaali etaloni kehtestamiseks.
Loe ka: Nature 449
Allikas: physicsworld.com
Toimetas: Erik Randla