• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Nanotorudest saab ka ahju ehitada

23.04.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Paljude komposiitmaterjalidest valmistatud detailide valmistamisel ja parandamisel on vaja neid kuumutada. Kui töödeldavad esemed on väga suured või on nad juba kusagile külge kruvitud (näiteks lennukile), siis võib kuumutamine olla vägagi kulukas ja aeganõudev protsess. Ka energia tarbimise poolest – tüüpiliselt tuleb sellisel töötlusel esmalt üles soojendada ahi, alles pärast seda saab asuda detaili kallale, kusjuures massi poolest on töödeldav detail pigem kergem ja väiksem, st enamus energiast läheb raisku. MIT spinn-off firmas Metis Design Corporation on valmistatud süsinik nanotorudel põhinev kile, mis lubab edaspidi saavutada oluline kokkuhoid kulutatavas energias ja töötlemise lihtsuses.

PW-2015-04-22-CNT-film

Perfektselt küpsetatud: korrastatud nanotorud saavad sellega hakkama

Süsinik nanotorud on tõeline imematerjal. Selles veendumiseks piisab, kui lehitseda siin portaalis varasemalt ilmunud selleteemalisi postitusi. Nüüd siis termiline töötlus.

Loomulikult ei ole kuumutamist vajavate detailide katmine mõnesuguse elektrivoolu toimel soojeneva kilega uus, pigem on see paljudele igapäevaelu. Aga käesoleval juhul on suudetud luua kile, mis soojendab väga ühtlaselt, nii et töötluse kvaliteet on sarnane sellele, mille me saaksime ahjudes. Lisaks on kile nii kerge ja õhuke, et põhimõtteliselt saab selle töödeldavale detailile peale jätta. Tihti on see väga tähtis, näiteks kui jutt käib lennuki detailide töötlemisest.

Selline tulemus saavutati tänu uudsele kile tootmise meetodile, mida illustreerib allolev joonis. Märksõnaks on siin süsinik nanotorude korrapärane paiknemine kiles.

nanoahi

Vasakpoolsel pildil on näha, kuidas süsinik nanotorude “metsa” kile külge rullides on võimalik saada soovitud nanotorude kile. Teisel pildil on kujutatud kile tööolukorras ja pärast kuumutamist.

Allikas:

http://physicsworld.com
http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/acsami.5b01544

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in