• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kuidas püüda vikerkaart

15.11.2007 by toimetaja

Kilplaste katse päike kotis tuppa tuua ei läinud teadaolevalt korda, kuid Ortwin Hess Surrey Ülikoolist Suurbritannias on leidnud mooduse vikerkaar kinni püüda.

Metamaterjalideks nimetatakse niisuguseid, mille huvipakkuvad omadused tulenevad ennekõike nende struktuurist, mitte koostisest. Näiteks on võimalik luua negatiivse murdumisnäitajaga optilisi keskkondi (Wikipedia: Negative refractive index). Hess modelleeris valguse käiku positiivse murdumisnäitajaga plaatide vahel asuvas negatiivse murdumisnäitajaga keskkonnas ja leidis, et valguse rühmakiirus selles sõltub materjali paksusest. Igale lainepikkusele vastab aine kriitiline paksus, mille korral valguse kiirus selles paigalseisuni kahaneb. Seega, kui valmistada kirjeldatud materjalist sobivate mõõtmetega kiilukujuline lainejuht, peaks selles leiduma iga lainepikkuse jaoks piirkond, milles valguse kiirus on null.


Vikerkaare sinine ots jääks paksemasse materjaliossa, punane õhemasse

Ajakirjas Nature ilmunud kirjelduses märgib Hess niisuguse materjali suurt potentsiaali optilises andmesides. Kui praegu kasutatakse optilisi kaableid peamiselt info edastamiseks, talletamiseks muudetakse signaal elektriliseks, siis niisugune vikerkaarelõks võiks andmeid salvestada optiliselt ja seega vältida signaali muundamisega seotud raskusi.

Allikas: Nature news
Toimetas Erik Randla

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in