• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kes leiab esimesena gravitatsioonilaine?

20.11.2007 by toimetaja

Albert Einsteini 1915 aastal avaldatud üldrelatiivsusteooria on tänaseks korduvalt katseliselt kinnitust saanud, kuid siiani pole õnnestunud mõõta teooria ennustatavaid gravitatsioonilaineid.

Gravitatsioonilaineid on püütud tuvastada juba aastakümneid, mõned mõõtmised on andnud ka kaudseid tulemusi, ent üheselt neid kindlaks tehtud pole. Kui elektrilaenguga osake liigub kiirendusega, tekitab ta ruumis valguse kiirusel leviva elektromagnetlaine, kindlate lainepikkuste korral on inimene seda vahetult võimeline valgusena tajuma. Kui massiga objekt liigub kiirendusega tekitab ta üldrelatiivsusteooria kohaselt teistsuguse lainetuse, milles levib aegruumi enam kõverdunud piirkond. Et aegruumi kõverus on seotud energiaga, peab niisugune laine energiat edasi kandma ja seega põhimõtteliselt mõõdetav olema.

Pildil on graafiliselt kujutatud gravitatsioonivälja enne kahe musta augu ühinemist NASA simulatsiooni kohaselt (Pilt: NASA)

Raskused tulenevad vajadusest äärmiselt tundlike seadmete järele ja asjaolust, et otsitavat signaali oleks väga keeruline eristada kõikvõimalikust mürast. California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) juhitav Laserinterferomeetriline Gravitatsioonilainete Observatoorium (Wikipedia: LIGO) on loodud just niisuguste aegruumi väreluste tuvastamiseks. Ent hiiglaslikest interferomeetritest üksi ei piisa, vaja on ka tohutut arvutusvõimsust, mis tuleks toime terabaitide mahus andmete läbitöötamisega ööpäevas. Loomulikult kasutatakse selleks võimsaid arvutiklastreid, ent ka kiire internetiühendusega kodukasutaja saab teadlastega ühineda projekti Einstein@Home kaudu.

Allikas: sciencedaily.com
Toimetas Erik Randla

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in