Ehkki aksionide olemasolu seni otsitud kujul on suure tõenäosusega ümber lükatud, jätkuvad algselt nende leidmiseks kavandatud katsed.
Aksionideks kutsutakse hüpoteetilisi osakesi, mis peaks tekkima reaalsete ja virtuaalsete footonite ühinemisel. Aastal 2005 tehtud katses tuvastasid Itaalia teadlased vastavaotstarbelise seadmega PVLAS (Polarizzazione del Vuoto con LASer) esimest korda footoni, mis arvati pärinevat aksioni lagunemisest. Hiljem tunnistasid eksperimentaatorid, et tegemist oli siiski vaid mõõteseadme eksitava veaga, ent selleks ajaks olid mitmed laborid valmistunud omakorda nende leidu katseliselt kinnitama. Enamik kasutas sama katseskeemi kui PVLAS, milles valgusvoog juhiti esmalt läbi tugeva magnetvälja ja seejärel läbipaistmatule seinale. Kui valguse footonitest mõni ühineks ühega magnetvälja virtuaalsetest footonitest ja moodustaks aksioni, võiks viimane läbi seina liikuda ja seejärel laguneda. Katsetes otsitigi niisugustel lagunemistel tekkivaid footoneid seina pimedal poolel. Hiljuti ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis esitab BMV (Biréfringence Magnétique du Vide) rühm Prantsusmaalt oma tulemused, mis välistavad PVLAS katsest pärineva massi ja seosekonstandi väärtustega aksioni olemasolu tõenäosusega 99.9%. GammeV rühma töö kahandas niisuguse aksioni leidumise tõenäosust veel 1000 korda ja seadis seni rangeima piirangu tema seosekonstandile footonitega vastasmõjustumiseks – 1meV massenergiaga aksioni puhul oleks tema suhteid valgusega iseloomustav parameeter väiksem kui 5 × 10-7 GeV-1. Carlo Rizzo BMV rühmast leiab, et edasised katsed leida PVLAS pakutud parameetritega aksione on kaotanud mõtte, ent seadmed selleks otstarbeks on juba olemas, teiste seas ka CERNis (OSQAR). Vastavate mõõtmistega seotud teadlased on optimistlikumad ja näevad tekkinud olukorras võimalust eksperimenteerida täiesti tundmatus kohas lootuses, et loodus seda aksionide asemel millegi muu avastamist väärivaga rikastanud on.
Allikas: physicsworld.com
Toimetas Erik Randla