Elusloodus on ennegi tehnoloogilisi lahendusi inspireerinud. Mõte luua materjal, millest tehtud lääts suudab oma kuju ja seega fookuskaugust muuta, pärineb kärbsepüüniselt (Dionaea muscipula).
Kärbsepüünis on taim, mille lehed meenutavad pigem mõne kiskja hambulisi lõugu. Kui kärbes maandub lehele, lõuad sulguvad ja putukas leiab oma õnnetu lõpu taimesöödana. Amherstis asuva Massachusettsi Ülikooli füüsik Alfred Crosby sai sellest idee luua lääts, mis sarnaselt kuju muutes oma optilisi omadusi kohandada suudaks. Selle realiseerimiseks kasutas tema töörühm silikoonplaati, millesse tehti süvendid lineaarmõõtmega 50 kuni 500 mikromeetrit. See pind venitati välja ja kaeti teise silikoonilehega. Tekkinud õõnsuste kohal saab õhuke silikoonikiht olla kas kumer või nõgus.
Muhklik pind
Crosby sõnul mõjutab see plaadi, kui terviku, peegeldumiskoefitsienti ja fookuskaugust. Üksikuid mulle võib võrrelda poolekslõigatud tennisepalliga, mille pind deformeerides kumerast nõgusaks "hüppab". Et õõnsuste kuju ja suurust saab suures vahemikus täpselt seada, näeb Crosby uuele tehnoloogiale rakendusi välireklaamidest isefokusseruvate läätsedeni.
Allikas: physicsworld.com
Toimetas Erik Randla