• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kuidas köetakse Päikese krooni

7.12.2007 by toimetaja

Päikese pinnatemperatuur on "kõigest" umbes 6000 kelvinit, ent selle kohal asuv kroon küünib miljonite kelviniteni. Ehkki energiat tema kütmiseks on enam kui küll, oli soojusülekande mehhanism Päikese pinnalt kroonile seni segane.

Mateeriajoad Päikese pinnalähedases magnetväljas

Jaapani mehitamata uurimissatelliidi Hinode (jp. k. päikesetõus) optilise teleskoobi SOT (Solar Optical Telescope) andmetele tuginedes on USA, Norra ja Jaapani teadlased sõltumatult jõudnud järeldusele, et Päikese pinna läheduses mängivad olulist rolli Alfvéni lained (Wikipedia: Alfvén wave). Need magnetvälja ristsihilised võnkumised kannavad energiat magnetiliste jõujoonte sihis. Päikese pinna lähedal avastati nad väljapaiskunud aine jugade ristvõnkumistest, järelduse õigsusele lisas kaalu kokkulangevus arvutisimulatsiooniga.

Allikas: physicsworld.com
Toimetas Erik Randla

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in