Tavaliselt seostatakse Cooperi paare ülijuhtivusega, ent nad võivad esineda ka isolaatorites.
Harilikult elektronid tõukuvad, kuivõrd kannavad samamärgilist elektrilaengut, ent kristallvõre võnkumiste kaudu saavad nad "suhelda" ka moel, mis avaldub äärmiselt nõrga tõmbeinteraktsioonina. Piisavalt madalal temperatuuril, kus segavad liikumised on vaibunud, võivad elektronid kirjeldatud tõmbumise läbi paaridesse jaguneda. Need, Cooperi paarid, on ülijuhtivuse aluseks. Nüüd on USA Rhode Islandi Browni Ülikooli teadlased näidanud Cooperi paaride olemasolu ka isolaatorites. Oma katses kasutasid nad õhukesi vismutilehti, millesse tehti 100 nm vahekaugustega 27 nm läbimõõduga augud. Mõnest aatomikihist suurema paksusega lehed muutusid allpool kriitilist temperatuuri, milleks oli 2K, ülijuhtivaiks. Väga õhukeste, vaid mõne aatomikihi paksuste, kilede elektritakistus aga kasvas samadel tingimustel hüppeliselt. Niisuguses isolaatorifaasis materjalis Cooperi paaride tuvastamiseks mõõdeti selle elektritakistust välisest magnetväljas. Teadaolevalt peaks takistus ostsilleeruma sagedusega, mis sõltub laengute suurusest aines. Otsitavad võnkumised tõepoolest tuvastati ja nende sagedus viitas kahe elementaarlaenguga laengukandjate olemasolule ja seega Cooperi paaridele.
Ülijuhtivuse nähtus avastati vähem kui sajandi eest ja selle detailse mõistmise kallal töötavad teadlased tänini. Kirjeldatud katses näeb töö üks autor, James Valles, sammu isolaatorite ja ülijuhtide vahekorra parema mõistmise suunas.
Allikad: Science 23 November 2007 ja Physics News Update
Toimetas Erik Randla