• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Optilise kiu helisev mälu

14.12.2007 by toimetaja

Optiline kiud ise võib teda läbiva valgussignaali efektiivselt lühiajaliselt salvestada, kui see oluliselt aeglasemalt levivaks helilaineks muuta.

Fiiberoptiline andmeside on tänaseks laialt levinud, ent info pikaajaliseks salvestamiseks tuleb valgussignaal siiski esmalt elektriliseks muuta. Paljud tehnilised lahendused vajavad aga väikesemahulisi ja kiireid mälupuhvreid, kus üleminek optiliselt elktroonilisele signaalile ja tagasi ei ole otstarbekas. USA teadlased Zhaoming Zhu, Daniel Gauthier ja Robert Boyd on leidnud alternatiivse mooduse. Nende katses muudeti optiline signaal fiibris levivaks mehaaniliseks võnkumiseks (helilaineks), mis liigub valgusest umbkaudu 40 000 korda aeglasemalt. Veel kuni 12 nanosekundit hiljem suudeti akustiline signaal tagasi optiliseks muuta. Zhu, Gauthieri ja Boydi meetod kasutab infot kandva signaaliga vastassuunas liikuvat veidi erineva sagedusega nn. kirjutavat sähvatust. Kohtudes signaalid liituvad ja sobivalt valitud sagedusvahe korral toimub Brillouini hajumine (Wikipedia: Brillouin scattering), mille tagajärjel suurem osa signaali kantavast energiast muutub mehaanilise võnkumise energiaks. Informatsioon jätkab seejärel fiibris teed helilainena. Viimase saab taas optiliseks muuta, kui talle vastu juhtida kirjutavaga identne nn. lugev sähvatus. Esialgu on teadlastel õnnestunud niisugusesse helipaketti salvestada kolm kahe nanosekundilise kestvusega impulssi, mis 12 nanosekundit hiljem valgussignaaliks tagasi muudeti.

Allikas: Science Vol. 318: Stored Light in an Optical Fiber via Stimulated Brillouin Scattering
Toimetas Erik Randla

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in