Seleeni viskoossus kahaneb kõrgel rõhul hüppeliselt
Enamike vedelike viskoossus (takistus voolamisele) kasvab tiheduse kasvades. Seetõttu voolavad vedelikud harilikult halvemini madalamatel temperatuuridel (talvised hädad mootoriõlidega!) ja kõrgematel rõhkudel. Hiljutine Vene-Jaapani ühisuuring näitas, et vedel “kuuelement” seleen (Wikipedia: Selenium) on üllatav erand sellest reeglist: rõhu kasvamisel kahaneb selle viskoossus teatud rõhu väärtusel hüppeliselt 500 korda! Tulemus saadi plaatinakuulikese langemise jälgimisest sulas seleenis. Üllatav tulemus lihtsast eksperimendist? Kui esimest vast küll, siis teist mitte. Katses kasutatud rõhud 0,9 … 6,3 GPa (kuni 63 000 korda üle atmosfäärirõhu!) on saavutatavad vaid tillukeses paarimillimeetrises ruumalas kokkusurutud teemantalasite (Wikipedia: Diamond anvil cell) vahel. Ka pole seleen läbipaistev, miska 0,162 mm plaatinakuulikese liikumist tuli jälgida radiograafiliselt röntgenkiirguse abil (plaatina neelab röntgenkiirgust rohkem kui seleen).
 |
Katses kasutatud plaatinakuulike (paremal) ja selle
vari röntgenpiltidel (vasakul) (Pilt: Phys. Rev. Lett.)
Võib veel lisada, et hüppelise viskoossuse kahanemisega kaasneb seleenis ka elektrijuhtuvuse hüpe: pooljuhist saab metall. Taolised hüppelised muutused on tuntud faasisiiretel vedelike ja tahkiste vahel (vee jäätumine – jää sulamine) ning ka erinevate tahkisfaaside vahel, on aga haruldased ja väheuuritud vedelfaaside vahel.
Allikas: Physical Review Letters 99, 245901 (2007)
Tometas Jaak Kikas