Rahvusvahelise uurimustöö tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel tähel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumasünteesi praeguste arusaamade järgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma tähtedel, mis Linnutee hilisemas arengujärgus tekkisid.
Kõrgresolutsiooniline Spektrograaf Subaru Teleskoobil Hawail. Pilt: Subaru Telescope
,,Meie uurimustöö tulemused on teooriaga täielikult vastuolus,” sõnas Andy Gallagher Hertfordshire’i Ülikoolist. Tema koostöös Sean Ryani ning teadlastega Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist uurisid kaalude tähtkujus asuvat tähte HD 140283, kasutades selleks Havail asuvale Subaru Teleskoobile kinnitatud Kõrgdispersiooni Spektrograafi(High Dispersion Spectrograph) abil saadud tulemusi, kirjutab physicsworld.com.
Maalt 190 valgusaasta kaugusel asuv täht moodustus ammu enne galaktikasse suures koguses rauda andnud tähtede teket. Seetõttu on tähe HD 140283 rauasisaldus Päikesega võrreldes kõigest 1/400.
HD 140283 on nii vana, et seal ei peaks leiduma mingis koguses teiste tähtede poolt tuumasünteesi aeglases ehk nn s-protsessis toodetud baariumi. See protsess leiab aset suurtes punastes hiidtähtedes, kus heelium muudetakse süsinikuks ja hapnikuks.
Et tähest saaks punane hiid ning et ta hakkaks avakosmosesse baariumi andma, kulub vähemalt 40 miljonit aastat. Et HD 140283 on nii vana, pidi see moodustuma enne kui punased hiiud aeglases protsessis baariumi tootma hakkasid, mistõttu tähel baariumit leiduma ei peaks.
Kogu tähel leiduv baarium peab olema tekkinud tuumasünteesi kiires ehk r-protsessis, mis toimub massiivsete tähtede plahvatamisel. Erinevalt punastest hiidudest surevad massiivsed tähed aga varsti pärast sündi, mistõttu pidi väike kogus baariumi asuma gaasis, millest HD 140283 tekkis.
1995. aastal Pierre Magaini poolt läbi viidud uurimus näitas aga, et pea kõik HD 140283-e baariumist tekkis aeglases protsessis. Astronoomide hilisem töö väitis aga vastupidist. Antud töö tulemusena väidab Gallagheri töörühm aga, et Magainil oli siiski õigus.
Gallagheri töörühm mõõtis tähe baariumiisotoopide suhtelist sisaldust. Kaks võrdselt leiduvat isotoopi – baarium-134 ning baarium-136 – tekkisid täielikult s-protsessis, kuid 3 ülejäänut – baarium-135, baarium-137 ning baarium-138 – võisid tekkida nii s- kui ka r-protsessis. Paaris- ja paaritud isotoobid neelavad veidi erinevaid valguse lainepikkusi, mistõttu nende proportsioon muudab tähe spektri baariumijooni.
Texase Ülikooli teadlase Cristopher Snedeni sõnul ei pruugi tulemused olla aga nii müstilised kui nad tunduvad. Tema sõnul oli noor galaktika ilmselt ebaühtlane ning täht võis moodustuda galaktika sellises osas, mis oli r-protsessis tekkinud baariumi poolest rikka supernoova jäänustest võrdlemisi vaba. Lisaks võis täht saada s-protsessi isotoope mõne mööduva punase hiiu gaasist. Gallagheri sõnul on võimalik, et täht tekkis hoopiski mõnes teises galaktikas.
Teadusartikkel “The barium isotopic mixture for the metal-poor subgiant star HD140283“
“HD 140283 on nii vana, et seal ei peaks leiduma mingis koguses teiste tähtede poolt tuumasünteesi aeglases protsessis toodetud baariumi. See protsess leiab aset suurtes punastes hiidtähtedes, kus heelium muudetakse süsinikuks ja hapnikuks. Nende tuumareaktsioonide tulemusena kiirgub aeglaselt neutrone, mis põrkavad kokku punase hiiu rauatuumadega, muutes need aeglaselt baariumi sisaldavateks raskemateks elementideks.”
Meie peaministril on kuulus hüüdlause. Praegu ei jää minulgi üle muud, kui seda kasutada – TULE TAEVAS APPI! Ma saan aru, et tegu võis olla mingil põhjusel huvitava uudisega (aga võibolla ka koolitöö raames nõutud tõlkega?), kuid reaalteadlastel peaks mingisugune enesekriitika siiski olema – muidu lõpetab füüsika meelelahutustööstusena (vt. Postimees/Elu 24 ja Inna-Katrin Hein).
Selle artikli nonsenss on “muutes need aeglaselt baariumi sisaldavateks rasketeks elementideks”. Kas näiteks baariumi sisaldavaks kullaks või raadiumiks?
Korduvalt kasutatud “aeglane” ja “kiire protsess” kannavad ka maakeelses terminoloogias nime “s-protsess” ja “r-protsess”, hoolimata sellest, et nende sisuks on tõesti aeglane ja kiire tuumasüntees. (“Kiire protsess toimub X Päikese massiga tähtedes kiiresti.” vs “r-protsess toimub X Päikese massiga tähtedes kiiresti.”).
“Nüüd, kõrgresolutsiooniliste ning tähelt tuleva valguse kõrge signaali ja müra suhtega spektri abil saadud töö tulemusena väidab Gallagheri töörühm…”
Võib küll aimata, mida selle lausega on tahetud ütelda, kuid tulemus on jällegi jabur: a’la: Nüüd automaatse on mugav käigukastiga autot juhtida. See, et tähte saab uurida vaid tähelt tuleva valguse abil, ei tohiks ju väga veider olla?
————————————————————-
Kokkuvõtteks: väga tänuväärne, et fyysika.ee-s kajastatakse teadusuudiseid, sealhulgas ka astronoomiateemalisi uudiseid. Isegi siis, kui neid uudiseid tõlgivad tudengid, ei ole vabandatavad tõlke või keelekasutuse käigus mõttetuks muutunud tekstilõigud ja sellest tulenev uudise jaburate väidete kogumiks taandumine. Apsusid juhtub, kuid fyysika.ee’s ei ole selles suhtes tegu sugugi esmakordse apsuga.
Ülikoolides on tekkinud küsimustele keskeltläbi lihtsam vastuseid leida, vastava eriala teadlastelt saab alati nõu küsida. Uudise avalikustamine “laiadele rahvamassidele” ei ole samas mingi eriliselt ajakriitiline toiming, et võiks edastatava info kvaliteedis avaldamiskiiruse arvelt allahindlust teha. Pigem näitavad halvasti tõlgitud uudisartiklid tõlkiva institutsiooni (autor, fyysika.ee) paremal juhul keskpärast taset.
Sellega seoses üleskutse:
* kui te ei ole kindel, kas saate ((populaar)teadus(liku))artikli sisust üldse aru – võibolla ei tasuks seda avalikuks esitamiseks tõlkida
* kui te leiate huvitava artikli ja seal on mõned segased kohad – küsige nõu selle eriala spetsialistidelt või kraadiõppetudengitelt
* kui tekivad probleemid korrektse terminoloogiaga, siis paljudel erialadel on olemas erinevat tüüpi sõnaraamatud – kasutage neid, selleks nad ongi ju loodud
* isegi pealtnäha probleemitu artikli võiks enne avaldamist paluda läbi lugeda vähemalt mõnel teisel tudengil ning soovitatavalt sellistel, kes teemast/käsitletavast teadusharust juba üht-teist teavad
Jõudu korrektsete ja heade teadusuudiste avaldamisel!
Esiteks, ma ei tõlgi koolitöö raames.
Teiseks, uudiste kajastamine on ajakriitline tegevus, sellest ka sõna ‘uudis’.
Tänan tagasiside eest ning viisin sisse mõningad parandused, eemaldasin osa teksti. Siiski ei leia ma, et fraaside ‘aeglane ja kiire protsess’ kasutamine võiks kedagi eriliselt häirida, oleme siiski eestlased ja peaksime kasutama eestikeelseid väljendeid(s-protsess ja r-protsess ei ütle võhikule midagi, sest tähed s ja r viitavad ingliskeelsetele sõnadele, fyysika.ee soovib aga oma lugejaskonda ka tavalisi, mitte füüsikat ning ehk isegi võõrkeeli rääkivaid inimesi).
Loomulikult tuleb artiklite tõlkimisel ette apse, see on loomulik ja inimlik ning tüüpiline iga uudisteportaali kohta(jah, isegi välismaiste, mille põhjal nt ka see artikkel tõlgiti!)
Soovitate konsulteerimist oma ala asjatundjatega. See on tore kriitika aga ka juba ammu kuuldud, ent seesuguseid vabatahtlikke ei leidu. Seetõttu meie ‘konsulteerimine asjatundjatega’ piirdubki artikli avalikuks tegemises ning kommentaaride ootamises neilt asjatundjatelt. Seega tänan veelkord Teie kriitika eest.
S.
Artikkel on nüüd tõepoolest korrektsem, suur tänu.
Ma ei nõustu väitega “Teiseks, uudiste kajastamine on ajakriitline tegevus, sellest ka sõna ‘uudis’.”
Astronoomiline uudis “Meie Galaktikas avastati supernoova!” on arvatavasti tõesti “pommuudis”, ning selle edastamisega _astronoomide_ hulgas on tõesti tuli takus. Kas selline info jõuab tavakodanikuni tunduvalt lihtsustatud kujul paar tundi varem või hiljem, on juba väga ebaoluline.
Uudis “Avastati omapärase keemilise koostisega täht.” on marginaalne, “ahah, veel üks”-väärtusega (sest selliseid tähti on meie galaktikas miljoneid). Mitte, et selliseid uudiseid ei võiks ilmuda, vastupidi – väga tore, kui ilmub – see avardab inimeste silmaringi. Kuid sellise uudisväärtusega teema puhul ei ole kiire avaldamise taotlus kindlasti mingi õigustus kehvakvaliteedilise info avaldamiseks, mis võib inimestele hoopis valesid teadmisi edastada.
Eriti kurjast on kehvasti tõlgitud artiklid siis, kui kasutatakse kirjaviisi: “Texase Ülikooli teadlase Cristopher Snedeni sõnul (mingi täiesti arusaamatu või suisa valesti tõlgitud fraas)” ning tegelikult kirjutas/väitis too Sneder hoopis midagi muud. Hullemal juhul võib seda lugeda suisa väärikuse solvamiseks laia avalikkuse ees.
Terminoloogilisest vaatenurgast: “s-protsess” on täpselt samavõrd eestikeelne väljend nagu “protsess”. Mis puutub sellese, kas tegu on aeglase või kiire protsessiga, siis paljud protsessid võivad olla aeglased (või vahel ka kiired) – näiteks kulumine. s-protsess ei ole lihtsalt “aeglane protsess” vaid “spetsiifiline tuumasünteesi jada, mida nimetatakse s-protsessiks”. Sama kehtib r-protsessi kohta.
Tšerenkovi kiirgusest rääkides räägitakse ju ikkagi Tšerenkovi kiirgusest.
Populaarteaduslike uudiste (ehk siis laiale lugejaskonnale suunatud uudiste) oluline eesmärk on edastatava info lihtsamalt lahti seletamine, kuid selle käigus terminoloogia ümbertegemine ei ole eesmärk omaette.
Ma olen veendunud, et kui neilt oma ala asjatundjatelt otse küsida, küllap nad siis aitavad kah. Võrdlusena “Novaator”, “Horisont” ja “Tarkade Klubi” avaldavad väga heal tasemel teadusuudiseid, kindlasti ei ole nende allikate toimetajad kõigi kajastatud teadusalade spetsialistid – kuid nemad küsivad “targematelt” nõu.