Ka väike meteoriit võib suurt kahju teha.
Kesk-Venemaal Tunguusis 1908 aastal langenud meteoriit (Wikipedia: Tunguska event) pühkis maatasa ligikaudu 2000 ruutkilomeetrit metsa. Seni arvati maapinnast umbes viie kilomeetri kõrgusel toimunud plahvatuse energia võrdväärseks 10 kuni 20 megatonni TNT kärgatusega. New Mexico Sandia Rahvusliku Laboratooriumi teadlased võtsid vana asja uuesti ette ja simuleerisid võimalikku sündmuste käiku kaasaegsetel superarvutitel, mis lisaks suuremale täpsusele võimaldas arvesse võtta varem kõrvale jäetud faktoreid, sealhulgas tuult ja metsa tervislikku seisundit. Tulemused viitavad ootamatult väikesele plahvatuse energiale, kõigest 3-5 megatonni TNT vääringus, mille tugevalt suunatundlik levik põhjustas suure kahju. Kui meteoriit sisenes atmosfääri kiirusega mitukümmend kilomeetrit sekundis, tekkis tema ette kõrge rõhu all õhupadi. Surve meteoriidile aina kasvas atmosfääri tihenedes, kuni viimaks toimus loetud kilomeetrite kõrgusel maapinnast plahvatus. Ent Sandia teadlaste simulatsiooni kohaselt polnud see kaugeltki sümmeetriline, vaid paiskas enamiku langenud materjali massist Maa suunas – meteoriidi aine masskese liikus ülehelikiirusel maapinnale ja tegi seal laastamistöö, mis varem omistati väikesele osale suuremast meteoriidist.
 |
Simulatsiooni videolõigul tähistavad värvid temperatuurijaotust – valge vastab aurustunud kivile, punane veeaurule. Halltoonide tumedus markeerib õhurõhku.
Uurimust juhtinud Mark Boslough on tuntud selle poolest, et tema juhitud rühm ennustas edukalt 1994 aastal komeedi Shoemaker-Levy 9 lagunemisjääkide vaadeldavat langemist Jupiterile.
Allikas: Sandia National Laboratories: News (veel simulatsioone)
Toimetas Erik Randla