Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Juba mõnda aega otsitakse vedelkütustele autode energiaallikana alternatiivi. Suured lootused on seotud vesinikuga, mida saaks saastevabalt kasutada nii sisepõlemismootoreis kui ka kütuseelemendis elektrienergia tootmiseks. Peamiseks takistuseks on seni gaaskütuse mahutamine sõidukisse. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda ja teda sel moel talletada, ent see teeb tankimisseadmete projekteerimise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse, metallorgaanilise võrestiku, on teadlased nüüd loonud.
 |
Metallorgaaniline võrestik, mille struktuuri saab kohandada nii, et õõnsused mahutavad just vajaliku suurusega gaasimolekule.
Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks "paagitäie" metaaniga üle 500 kilomeetri. Teadlaste sõnul saab materjali struktuuri kohandada ka vesiniku säilitamiseks. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.
Allikas: Science Magazine: News
Toimetas Erik Randla