• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Loodust matkiv ‘kunstlik leht’ toodab elektrienergiat

27.09.2010 by Stiina Kristal

Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased näitasid hiljuti, et vee-geeli põhised  ‘kunstlikud lehed’ käituvad kui päikesepatareid ning toodavad päikeseenergiast elektrienergiat. Uurimustöö tulemused lubavad tulevikus toota rohkem loodust matkivaid päikeseelemente. Seesugused seadmes tõotavad olla ka odavamad ning keskkonnasõbralikumad kui praegused ränipõhised elemendid.

Painduvad seadmed koosnevad veel põhinevast geelist, millesse on lisatud valgustundlikke molekule – ühes katses kasutati selleks näiteks taimedest pärit klorofülli – ning kuhu on ühendatud süsinikmaterjalidega(näiteks süsinik-nanotorude või grafiidiga) kaetud elektroodid. Päikeselt tulevad valguskiired ergastavad valgustundlikke molekule, tänu millele saab toota elektrienergiat. Protsess on sarnane taimemolekulidega, mis ergastumise tagajärjel kasvamise jaoks tarvilikke suhkruid sünteesivad, kirjutab news.ncsu.edu.

Velevi sõnul loodab uurimisgrupp õppida järele tegema materjale, millede abil looduses päikeseeneegiat ammutatakse. Kuigi sünteetilised valgustundlikud molekulid on hästi kasutatavad, saab Velevi sõnul nendes seadmetes kasutada ka looduslikke molekule, näiteks klorofülle, seda tänu nende veepõhisele maatriksile.

,,Me ei taha anda liigseid lubadusi, sest seadme efektiivsus on siiski võrdlemisi madal ning selle tehnoloogia saamiseks praktiliseks rakenduseks tuleb teha veel palju tööd,” sõnas Velev. ,,Siiski usume me, et bioloogiast inspireeritud pehmed elektrienergiat tootvad seadmed pakuvad tulevikus praegukasutatavatele tehnoloogiatele konkurentsivõimelist alternatiivi,” lisas ta.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in