• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Päikesesüsteemi esimene hingetõmme

19.03.2008 by toimetaja

Selgus, et NASA sond nimega Genesis on ikkagi ära mõõtnud hapniku isotoopide jaotuse päikesetuules. 

2004.a. purunes Genesis kokkupõrkes maaga, kuna selle langevari ei avanenud. Nüüd on selgunud, et õnnetusele vaatamata suutsid teadlased rusudest sondi põhilise teadusliku eesmärgi saavutamiseks tarvilikud andmed välja lugeda. Nimelt kogus sond "päikesetuult" – päikeselt lähtuvate ioonide voogu – eesmärgiga teha kindlaks erinevate hapniku isotoopide osakaal selles. Tähtis on see tulemus päikesesüsteemi arengu mõistmisel, kuna arvatakse, et päikesetuul, kui päikese välimistest kihtidest lähtuv osakeste voog kannab endas infot ainete jaotusest selle varastes arengustaadiumites.

Kui teadlased olid eemaldanud ränist valmistatud "lõksude" välimised kihid leidsid nad, et päikesetuules on hapnik-16, hapnik-17 ja hapnik-18 suhtelised kontsentratsioonide erinevad kui maal.

Nende (pealtnäha väga vähe erinevate) isotoopide täpsete kontsentratsioonide teadmine erinevates päikesesüsteemi osades on oluline sellepärast, et nad tekivad täiesti erinevates  tuumasünteesi protsessides. Järelikult annab protsessi lõpptulemus andmeid ka protsessi enese, so päikesesüsteemi arengu kohta.

Pildil on näha päikesetuult kogunud ioonide "lõks", ilmselt enne sondi starti. 

Allikas: Nature 452, 259- (2008)
Vahendas: Kaido Reivelt

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in