Neli tonni kaaluv observatoorium on varustatud detektoritega, peamiseks instrumendiks on LAT(Large Area Telescope), mis katab energiavahemiku 20MeV kuni 300GeV. Teine oluline seadeldis on purskemonitor GBM (GLAST Bursy Monitor), mis registreerib lühiajalisi signaale nagu gammakiirguse pursked ja päikeseloited isegi tugevusega 8keV.
GLAST tuli paigutada kosmosesse, sest gammakiirgus ei läbi isegi paari kilomeetrit atmosfääri ülaosast. Teatud gammakiirguse mõõtmisi on siiski võimalik maa pealt teha, mõõtes osakesi, mis tekivad gammakiirguse atmosfääri tungimisel. Sellised seadmed suudavad siiski registreerida siiski vaid gammakiirgust, mille energia on alla 100GeV.
Gammakiirguse pursked
Üks missiooni eesmärk on saada täpsemat infot gammakiirguse pursete kohta. Neid seni suhteliselt arusaamatuid sündmusi, mis on toimumise hetkel kõige heledamaks kohaks Universumis, toimub umbes korra päevas. GLAST võimaldab mõõta pursete käigus vabanenud energiat ja nenda spektri osi – asju mida pole varem tehtud.
GLAST võtab sihikule ka ekstreemsed sündmused aktiivsetes galaktikates, mis toimuvad, kui mateeria kiirendatakse relativistlike energiateni üliraskete mustade aukude poolt. Selle tõttu kiiratakse gammakiirgust võimsusega, mis on võrreldav kogu galaktika tähtede kiirgusega üle kogu spektri. Seni polnud detektorid võimelised varieeruvaid kiirgamisi pikkade ajavahemike vältel mõõtma, GLAST peaks aga aitama avada nende dünaamika.
Ka mitmed fundamentaalfüüsika suunad peaks GLASTist kasu saama. Üheks suunaks on kosmiline (gamma)taustkiirgus – giga elektronvoldise võimusesaga gammakiirte hägu, mis teoreetikute arvates pärinevad tera elektonvoldiste võimsusega gammakiirte allikatest ja isegi Hawkingi kiirgus, mida kiirgavad ürgsed mustad augud.
Teiseks suunaks on tume mateeria: selle päritolu ja jaotus. Olulune teooriate klass ennustab nõrgas vastastikmõjus olevate massiivsete osakeste (WIMP – weakly interacting massive particles) olemasolu. Enamikes mudelites võivad need osakesed paaridena anihileeruda, tekitades suure energiaga osakesi, sealhulgas ka gammakiiri. GLAST võib suuta seda kiirgust registreerida, mis peaks andma olulist infot tumeda aine kohta.
690 miljonit dollarit
Missiooni hinnaks kujunenud 690 milonit on jagatud NASA, USA energiaministeeriumi ning USA, Jaapani, Itaalia, Prantsuse ja Rootsi uurimisasutuste vahel.
"Selle 16 aasta pikkuse teekonna teokstegemisel andisid oma panuse paljud inimesed einevatest riikidest," ütleb LATi loomisega tegelenud Stanfordi Ülikooli teadlane Peter Michelson.
Järgmise kahe kuu jooksul viiakse GLASTi seadmed töökorda. Esimene pilt peaks tehtama umbes nelja nädala jooksul ning andmete kogumine algab augusti keskel.
physicsworld.com
Vahendas: Kaarel Piip