• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kombineeritud meetod näitab mehaanilist pinget

23.06.2008 by toimetaja

Ehitusmaterjalides üritatkse liigset pinget vältida. Transistorites ja teistes elektroonikakomponentides võib aga õigesti valitud mehaaniline pinge parandada laengukandjate liikuvust, pannes nad toimima kiiremini ja väiksemate energiakadudega. Siin toodud pilt on kahemõõtmeline kaart, mis kirjeldab pinget alusmaterjalile kinnitatud ränitransistoris. Sinised alad näitavad kohti, kus ränivõre on kokku surutud, kollaseid aga neid, kus venitatud. Martin Hÿtch Riiklikust Teadusuuringute Keskusest (CNRS) Prantsusmaalt seletab, et ilma mõõtmata pole võimalik öelda, kas see, mis saavutati, on ka see, mida sooviti saavutada.
Hÿtch ja tema kolleegid suudavad selliseid kaarte luua, kuna nad kombineerisid olemasolevat "moiré" meetodit elektronholograafiaga. Moiré meetodi rakendamisel suunatakse koherentne elektronkiir läbi pinge all oleva proovi, mis on pealistikku venitamata prooviga. Iga proov tekitab murdunud kiire ja nende kiirte interferentsil tekivad jooned, mille järgi on võimalik leida suhteline mehaaniline pinge. Tavaliselt saadakse moiré meetodiga tagasihoidlik ruumiline lahutus ning nanomõõtmetes proovide üksteise peale kinnitamine on keeruline.
Hÿtchi meeskond asetab proovid aga üksteise kõrvale ning tekitab kiirte vahelise interferentsi kaksikprisma abil, nagu elektronholograafias. See meetod annab nii hea lahutusvõime (minimaalselt 4nm)  kui ka suure (kuni mikromeetri suuruse) vaatevälja.

http://physicsworld.com/cws/article/news/34659

Vahendas: Kaarel Piip

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in