• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kvantmehhaanikast ja valguse kiirusest….

26.08.2008 by toimetaja

Albert Einsteini tööde üheks suurimaks pärandiks on väide, et mitte-miski ei või liikuda valguse kiirusest kiiremini. Nüüd teostas Šveitsi füüsik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla seab.

Gisin, kes on laiemale üldsusele ennekõike tuntud

 Lahutatud tekkel. Eksperiment näitas, et osakeste sünnihetkel tekinud seotus säilis ka osakeste jõudmisel 18 km-ga eraldatud küladesse. Foto: NASA

kui kvantkrüptograafia edendaja ning footoni teleportatsiooni eksperimentidega, pööras nüüd oma tähelepanu nüüd kvantmehhaanika seaduspärasuste kontrollile. Kvantmehaanikas on kasutusel põimunud osakeste mõiste, mis tähendab lihtsustatult et nende omavahelised olekud on alati seostunud ehk ümber sõnastatult, kui muutub ühe osakese olek, muutub koheselt ka teise oma. Selle seose järgi peaks olema võimalik hetkeline signaali edastamine, kuna me võime omavahel olekuliselt seotud osakesi viia distantsiliselt kuitahes kaugele üksteisest.

Just selle seose kontrolliks tegigi Gisin järgmise eksperimendi. Ta ühendas oma Genfis asuva labori valgusoptilise kaabli abil kahe külaga, mille omavaheline kaugus oli 18 km. Seejärel saatis ta oma laborist korraga mõlemas suunas footonite voo. Seejärel detekteeris ta töörühm signaali käitumist teekonna jooksul ning leiti, et kui muutus footonite olek ühes voos, muutus see koheselt ka teises, kusjuures info oleku muutumisest jõudis ühest voost teiseni kiirusega, mis ületas valguse kiirust 10000 korda. Kalifornia tehnoloogiainstituudi kosmoloogi, Scott Carolli, sõnul on see eksperiment järjekordne tõestus kvantmehhaanika õigsuse kohta ning ta usub et see tõestas lõpuks, et seotud osakesed on tõepoolest omavahel seotud, mitte et nende vahel liigub mingi signaal, mis oleku muutusest teada annab.

Tiit Sepp,
Science

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in