Sellel Soomes Saimaa järvistul jäädvustatud fotol näeme eriskummalisi pilvi, mille öine sära on lummanud nägijaid nii oma ilu kui salapäraga.
Esmalt kirjeldati niisuguseid öötaeva kõrguses helendavaid pilvi teadaolevalt 1885 aastal ja seni puudus arusaam, mil moel nad saavad umbes 80 kilomeetri kõrgusel maapinnast tekkida. Mesosfääris, kus need pilved tekivad, langeb temperatuur kuni -140°C ja õhurõhk on seal 10 000 korda madalam kui
 |
maapinnal. Oli teada, et seal leidub pisikesi jääkristalle, kuid see ei seleta, miks neist moodustunud pilved peaks väga hästi radarisignaali peegeldama. Just niisuguse kummalise omaduse avastasid helkivatel ööpilvedel veerand sajandi eest Alaskal mõõtmisi teostanud teadlased. Nüüd pakkus California Tehnoloogiainstituudi füüsik Paul Bellan selgituse, mille kohaselt sadestub jääkristallidele meteooridega atmosfääri sattunud naatriumi ja raua atomaarne aur. Mõõtmised näitavad, et nende metallide kontsentratsioon kahaneb helkivate ööpilvede läheduses enam kui 80% võrra. Naatriumi sadenemist jääkristallidele on varem sarnastel temperatuuridel laboratoorselt uuritud ja tulemused kinnitavad sama protsessi tõenäolist toimumist pilvedes.
Allikas: Caltech News Releases 25.09.08
Toimetas Erik Randla